Tartlane tahtis võtta Vabaduse puiestee äärde pargitud 8-kroonise kilomeetrihinnaga taksot. Selgus aga, et väljaspool taksopeatust ei tohi takso klienti oodata, ning ta pidi leppima 12-kroonise taksoga, mille sai üle tee asuvast taksopeatusest. Miks kehtib selline kliendivaenulik piirang?
Vastab Tartu liikluskorraldusteenistuse spetsialist Madis Oona:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse «Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri» järgi määrab tee omanik liiklusohutuse nõudeid järgides kohad, kus takso võib seista kliendi ootel.
Välja arvatud tellitud takso. Kui tellida Gildi tänavasse takso, siis ta võib seal Postimehe ukse ees klienti oodata.
Kui näiteks takso seisab Vabaduse puiestee ääres kohas, kus on lubatud parkida, siis ta mind peale võtta ei või, aga kui ta parajasti tuleb ja keerab parkimiskohale minu käeviipe peale, siis tohib?
Jah. Sama määruse alusel on sõitjal õigus saada taksot väljaspool taksopeatust käega märku andes.
Kokkuvõttes teeb ju sama välja, kas takso peatub minu viipe peale või juba seisab kliendi ootel. Mis loogika selles on?
Noh, see läheb juba advokaatide teemaks. Teeomanik lähtub avalikest huvidest, mis on seotud näiteks parkimisvõimalustega.
Tähendab, linn muretseb selle pärast, et väljaspool peatust klienti ootav takso võtab teistelt liiklejatelt ära parkimiskoha?
Jah. Parkimiskohtade puudus sõltub küll kellaajast, aga kohti kipub nappima.
Oletame, et takso seisab parkimiskohal, kus ta mind peale võtta ei tohi. Kui ma lähen taksojuhi juurde ja ütlen, et sõitke nüüd jupike maad edasi, siis ma viipan teile ja te võtate mind peale, siis on juriidiliselt kõik korrektne?
Saab niimoodi mõelda.
Samamoodi võib ju lahendada probleemi taksodispetšeri kaudu ja tellida takso, mis seisab su nina all?
Põhimõtteliselt küll, jah.