/nginx/o/2015/09/09/4468987t1hc3de.jpg)
/nginx/o/2009/03/19/151202t1h6577.jpg)
Tavaliselt on Tartu botaanikaaias lumikellukesed, krookused ja teised varakevadised õitsejad pööripäevaks ammu nina mullast ja lumest välja pistnud. Praegu katab aeda aga ikka veel paks lumevaip ja ainult pisike nõiapuu põõsas on oma salapärased kollased õied lahti löönud.
Üksikud teated lumikellukestestki on tulnud vaid päikesele avatud soojadest aianurkadest, kus lumi kevadiste päikesekiirte käes ära on sulanud. Botaanikaaias sellist soodsat maalapikest pole, tõdes aia vanemaednik Tiiu Tõnson.
Ka linnuriigis on kevadet veel vähe märgata, tunnistas Eesti Ornitoloogiühingu liige Riho Kinks.
Esimesed saabujad – õõnetuvid, üksikud lõokesed, kiivitajad, kuldnokad ja künnivaresed – jõudsid ranniku kaudu Eestisse küll juba kuu aega tagasi, kuid nende tegevus on inimsilma ja -kõrva jaoks veel üsna tagasihoidlik.
Ornitoloogidele tuntud Toome künnivareste koloonias käib praeguseks juba tubli sagimine ja ehk on munadki pesas, rääkis Kinks. Looduskalendri vahendusel jälgitavas kakukaameraski on näha, et kodukakul on munad pesas.
«Aga see on silmale nähtamatu kevade saabumine, mida ainult suuremad linnuhuvilised märkavad,» rääkis Kinks. «Kõrvale kuulda – kui ma ausalt ütlen, siis mina ei ole midagi veel kuulnud. Kui aknast välja vaadata, siis tegelikult on ju veel paks talv.»
Nii võib öelda, et praegu on linnu- ja taimeriik kevade ootel, ent seda võimsam tõotab tulla tänavune kevade saabumine.
«Kui saabub soojalaine, siis ilmselt toimub plahvatuslik muutus, kõik linnud tulevad ühekorraga,» lisas Kinks.
Praegu pole rändlindudel siin suurt midagi tehagi – lumi on maas ja maapinnalt toitu kätte ei saa. Võib juhtuda, et mõni liialt vara siia saabunud rändlind keerab otsa tagasi ja lendab lõuna poole soojemat ilma ootama.
«Kes tuleb vara kohale, riskib sellega, et tuleb külmalaine peale ja ta saab üldse hukka,» rääkis Kinks. «Samas on lootus, et ilm läheb ikkagi ilusaks ja esimesed saabujad saavad valida endale paremad pesakohad.»
Luua metsanduskooli õpetaja, bioloog Vello Keppart on lapsepõlvest saati pidanud vaatluspäevikuid, kuid viimastel aastatel on see soiku jäänud – pole enam aega piisavalt palju looduses viibida.
Lindudest peetakse tema sõnul ilmavaatlejate seas oluliseks saabujaks linavästrikku. Seda pisikest linnukest nimetatakse jäälõhkujaks, kuna linavästrik viibutab kõvasti sabaga üles-alla. Sel ajal, kui tema Eestisse jõuab, kaob ka jää veekogudelt.
Ilmavaatlejad on kokku leppinud fenoloogilised aastaajad. Talv algab lumega – kui lund on vähem kui 30 päeva, on eeltalv, kui rohkem, siis päris talv. Varakevad algab intensiivse lume sulamisega ning kui esimesed lumevabad laigud põldudel paljastuvad, öeldakse, et see ongi päris kevad. «Praegu oleme veel kevadtalves,» tõdes Keppart.
See on aga loodushuvilisele parim aeg ilmavaatlusega alustamiseks.
Nii soovitab Keppart lapsi kas või ainult nädalavahetustel loodusesse suunata, et nad märkaksid muutusi. Hariliku pliiatsiga (pastapliiats võib külma ilmaga tõrkuda kirjutamast!) aasta aasta järel märkmikku kantud ülestähendused annavad lõpuks kokku elava pildi erinevatest aastatest.
Tänavune kevad on botaanikute ja ornitoloogide silme läbi just selline, nagu üks õige kevad peab olema. Taimed ei topi oma nina liialt vara mullast välja, et hiljem ära külmuda, ning linnud ei tüki liig vara siia suvitama.
Praegu on lund palju ja see on raske. Vello Keppart rääkis, et olenevalt sellest, kas lumi saab aeglaselt sulada või tuleb äkitselt suur soojalaine, on oodata tulvavett.
Kes aga kevade tulekut ei kärsi oodata, peaks siiski oma näppude sügelemist talitsema. Ei maksa minna aianurgas stardivalmis olevatelt lumikellukestelt või krookustelt lumevaipa pealt pühkima. Las see lumi kaitseb neid külma eest.
«Me ei pea alati väga agarad olema, vaatame, mida loodus teeb,» soovitas Keppart.