Eesti ja hiina keel pärinevad ühest allikast

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gao Jingyi lehitseb oma raamatut, milles on 283 lehekülge. Neist ühel on näidatud ka Eesti asukoht maakaardil.
Gao Jingyi lehitseb oma raamatut, milles on 283 lehekülge. Neist ühel on näidatud ka Eesti asukoht maakaardil. Foto: Margus Ansu

Noor hiina keeleteadlane Gao Jingyi on avaldanud raamatu, milles ta näitab, et hiina keel ning eesti keel ja teised läänemeresoome keeled mingil määral koos teiste uurali keeltega pärinevad ühisest allikast.





Raamat «Hiina keel ja Põhja-Euroopa keeled. Hiina keele ning uurali keelte ja indoeuroopa keelte ühiste allikate alased avastused ja uurimused» ilmus Hiina Ühiskonnateaduste Kirjastuse väljaandena möödunud aasta juunikuus Pekingis.



Selle autor Gao Jingyi on elanud Eestis ja sealjuures ka Tartus peaaegu pidevalt viimased viis ja pool aastat. Praegu on ta Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja -tehnoloogia osakonna assistendi ametis.



Hiina keele allikad


Tema peaaegu 300-leheküljelisele uurimusele lisavad soliidsust kaks eessõna. Nende autorid on vanema põlvkonna hiina lingvistikaprofessorid Zhengzhang Shangfang ja Feng Zheng.



Gao leiab, et hiina keele põhiallikad moodustavad kolm kihistist. Aluseks on hiina-läänemeresoome kihistis, teine on indoeuroopa ja kolmas ilmselt jenissei kihistis.



«Paljudel rahvastel on vale mulje, et hiina keel on ühesilbiline, niisiis väga erinev läänemeresoome keeltest,» selgitas Gao. «Suur hiina keeleteadlane Zhang Binglin (1868–1936) kirjutas aga juba aastal 1924 oma raamatus, et vanahiina keeles võis osa tüvisõnu olla kahesilbilised.»



Gao pakub oma raamatus, et hiina keeles olid alguses kõik tüvisõnad kahesilbilised.


«Muuseas, me isegi ei vaidle vanahiina keele keeruliste küsimuste üle, vaid vaatleme just hiina murdeid. Hiina murretes on rõhulised silbid alati pikad, seega saab neid hästi võrrelda läänemeresoome tüvisõnadega,» märkis ta.



Meie ajalehe lugejatele mõeldes on ta koostanud tabeli. Selles on hiina kirjamärgid ning nende vasted (tüvisõnad) olulistes hiina murretes ja uurali keeltes.



«Nii saame näha, et need tüvisõnad on ilusasti olemas kõikides hiina murretes ja läänemeresoome keeltes, aga mitte kõikides teistes uurali keeltes,» selgitas ta.



Gao avastas läänemeresoome keelte ja hiina keele seose ühel silmapilgul justkui väga kergesti, aga tegelikult oma suure kogemuse tõttu hiina ja germaani keelte seoste uurimisel. «See oli üllatuslik, kui ma iseseisvalt avastasin hiina-germaani seose. See oli endalegi natuke uskumatu, aga tulemus oli väga selge,» tõdes ta.



Hiljem sai ta teada, et hiina ja germaani keelte seos oli juba avastatud. «Siis aga leidsin, et hiina-läänemeresoome seos on täiesti uus. Sellest hoolimata ei loobu ma hiina-germaani seose uurimisest.»



Gao raamat on juba pälvinud heakskiitvat tähelepanu tema vanematelt kolleegidelt.


Professor Feng Zheng avaldas Pekingis eelmisel aastal ühes keeleajakirjas arvustuse, mis peab uurimust õnnestunuks ja soovitab samas suunas jätkata. Keele ja Kirjanduse kõige värskemas, veebruarinumbris kirjutab monograafiast põhjalikult professor Ago Künnap.



«Gao raamatu soome, eesti, taani ja rootsi keele omaette üksikkirjeldused on tegelikult nende keelte esimesed hiina lingvistika põhimõtetest lähtuvad lühigrammatikad,» märgib ta.



Professor Künnap on muu hulgas esile toonud ka molekulaarbioloogia andmetele tugineva Gao väite, et hiinlastel ja enamikul uurali rahvastest on ühe teatud isaliini (N-M231) osas ühine pikk ajalugu. See ulatub arvatavasti kuni noorema kiviajani.



Gao kirjutab sellestki, et hiinlased ja läänemeresoomlased on oma emaliinidelt väga erinevad: läänemeresoomlastel on emaliinid ühised teiste eurooplastega.



«Kokkuvõtteks kirjutab autor, et läänemeresoomlased on kujunenud meeste migratsiooni teel Kaug-Idast Euroopa aborigeensete naiste aladele,» resümeerib professor. «Keel on päritud meesliini pidi, antropoloogiline väljanägemine aga naisliini pidi.»



Novaatorlik uurimus


Gao raamat on professor Künnapi hinnangul huvipakkuv oma probleemiasetuse, vaatenurga ja julge keeleteadusliku novaatorluse poolest: «Loodetavasti saame temalt peagi uusi uurimusi kõnealuselt alalt, seejuures ka mõnes meile tuttavamas keeles.»


Praegu on Gao asunud valmistama ette oma uurimuse avaldamist inglise keeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles