Jüri Sasi: lasteaiandusest seekord ilma mustade prillideta

Lasteaednike palgad langevad, vanemad hakkavad maksma lasteaiahoone kütmise eest, lasteaiad jäävad külmaks ning lapsed mänguasjadeta. Selliseid jutte liigub nii suusõnal kui ka trükitult. Kas kärpetont, mis ka lasteaedadest üle käib, on ikka nii hirmutav nagu esmapilgul paistab? Mida see toob lastele, lapsevanemaile ja lasteaednikele?

Emotsioonidest selgemat keelt räägivad numbrid. Ja ilmneb, et nii mustades toonides pilti maalida pole siiski põhjust. 

Palgad ei lange

Lasteaiaõpetajate rõõm suuremast palgast, mida linn selle aasta algul lubas, jäi tõesti üürikeseks. Kuid siin me üle oma varju ei hüppa – kui riik võtab lasteaedadele lubatud rahast vähemaks 12 miljonit krooni, siis on linn võimetu.

Kuid õnneks suutsime kolmel eelnenud aastal lasteaiaõpetajate töötasu tõsta ühtekokku 60 protsenti, mis kergitas nende palga alammäära 9360 kroonini.

Tänavune 10-protsendiline tõus jääb küll kahjuks ära, kuid lasteaedades töötavate pedagoogide palgad jäävad  2008. aasta tasemele. Samal ajal aga kärbitakse palku nii linnavalitsuses kui ka paljudes linna allasutustes ning enamiku inimeste sissetulekud vähenevad võrreldes 2008. aastaga.

Loomulikult ei rõõmusta sellised uudised kedagi, nagu seegi, et koolidele-lasteaedadele mõeldud investeeringute toetust vähendas riik tänavu viis korda. Mis tähendab väga suurt kokkuhoidu ehitus- ja remonditöödes ning paljud vajalikud tööd tuleb jätta paremaid aegu ootama.

Lasteaiamaks ei tõuse

Kasinamad olud  panevad proovile lasteaednike ettevõtlikkuse ja majandamisvõimed. Ja juba täna võin väita, et tänu nende professionaalsele tegutsemisele ei mõjuta kitsenenud majandusolud laste heaolu ega õppetööd.

Tartu lasteaedades ei ole kavas lahtiolekuaegu lühendada, iseküsimus on muidugi see, kas kogu personal peab kohal olema ka neil tundidel, kui lasteaias on vaid mõned lapsed.
Samuti jätab muutunud olukord puutumata lapsevanemate rahakoti, sest nende poolt kaetav osa on endiselt 350 krooni, millele lisandub toiduraha.

 Kehtivat lasteaiamaksu linnal kavas tõsta ei ole, vaatamata sellele, et koolieelse lasteasutuse seadus lubab selle maksimummääraks 20 protsenti alampalgast, mis oleks 870 krooni. Tartus moodustab lasteaiamaks 8 protsenti alampalgast.

Ühe lasteaiakoha pidamine läheb investeeringuid arvestamata linnale maksma  27 625 krooni aastas, mis teeb kuu kohta 2300 krooni. Sellele lisandub lapsevanema osa 350 krooni. Seega tasub linn ühe lasteaiakoha maksumusest 87 protsenti ja lapsevanem 13 protsenti.

Sellisest omavalitsuse toest võivad enamiku Euroopa heaoluriikide lapsevanemad vaid unistada.

Linnavolikogu on paika pannud, et vanemate tasutud osast peab lasteaed kulutama 25 protsenti õppetööle ja 75 protsenti asutuse tegevuskuludeks, mis hõlmab nii personali- kui ka majanduskulusid.

See proportsioon peab püsima paigas aasta lõikes, mistõttu võib lasteaed kulukamal talvisel kütteperioodil kasutada küttearvete tasumiseks ka näiteks 50 protsenti vanemate tasutud maksust, suvel kulutatakse majandamiseks sellevõrra vähem.  

Varudega säästlikult

Ei ole halba heata ja nii on ka säästuajal oma plussid. See sunnib meid kokkuhoidlikumalt majandama ja oma reservid terasemalt üle vaatama. Seda on juba paljudes lasteaedades tehtud, olgu need siis hommikused nn kogunemisrühmad kõige varasematele tulijatele või rühmade liitmine koolivaheaegadel, mil lapsi on aias väga vähe.

Kindel on seegi, et uute lasteaedade ehitamise kõrval tuleb hoolsalt otsida uute kohtade loomise võimalusi olemasolevates lasteaedades. Nii avasimegi 2008. aastal täiendavad rühmad Annikese ja Maarjamõisa lasteaias, sel aastal on plaanis avada Annikeses veel üks lisarühm ja üks rühm Pokus.

Linna 29 lasteaias käib praegu 5224 last, mis on 78 protsenti linna lasteaiaealistest lastest. Nelja- kuni kuueaastastest tartlastest käib linnalasteaedades 85 protsenti. Seda peetakse väga heaks näitajaks.

Kui aga arvestada, et lasteaedade igapäevane täitumus on praegu vaid 67 protsenti, siis see paneb veidi mõtlema. Seda enam, et ainuüksi lasteaedade personalikulud – mis on aastas  140 miljonit krooni – kuluvad linnal ära vaatamata sellele, et kolmandik lapsi kohal ei käi.

Kuidas olemasolevaid võimalusi paremini ära kasutada, see annab küllap mõtlemisainet nii linnale kui lasteaednikele, aga ka linnakodanikele. Kõik arvamused-ettepanekud on teretulnud!

Rühmade komplekteerimine 2009/2010. õppeaastaks praegu käib, seega liigub järjekord jõudsalt kahanemise suunas. Igal aastal läheb umbes tuhat last lasteaiast  kooli ning neist vabanevad kohad ootavad uusi mudilasi.

Lisaks on väikeste tartlaste teenistuses ka eralasteaiad 135 kohaga ja päevased lastehoiud, kus on kohti kuni 200 lapsele.

Mõlema lastehoiuvormi toetuseks on  linn planeerinud sellel  aastal kokku 7,4 miljonit krooni, mis on ligi kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.

Sügisel alustame laste registreerimist ka uude, 120-kohalisse Kummeli lasteaeda, mis valmib tuleval kevadel.

Nii et ainult läbi mustade prillide vaadates pole Tartu lasteaiandusest küll põhjust rääkida.