Hõõgpirnid ei kao lähiajal veel kuhugi

Tegelikult on kogu tekkinud pirnipaanika täiesti asjatu. Esiteks ei hakka septembrist kehtima hõõgpirnide müügi keeld, nagu ajakirjandusest seni mulje on jäänud.

Septembrist on plaanis hakata alles vähendama nende tootmist. Seega peaks Euroopa Komisjoni määruse kohaselt sel aastal hakatama tootmisest maha võtma 100-vatiseid ja võimsamaid hõõgpirne.

«See tootmisest mahavõtmine ei käi ühe päevaga. Ja igasugused laotagavarad ikkagi realiseeritakse. Müügikeeldu ei ole absoluutselt mitte kuskil kirjas ja vaevalt, et see nii juhtub, kui keegi just oma agarusest ei hakka seda keeldu tegema,» rahustab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Heikki Kulbas.

Pole veel kindel

Asjas on ka teine konks. Kulbase sõnul on eelnimetatud määrus alles saadetud Euroopa parlamenti, seal võidakse aga teha veel hulganisti parandusi, sealhulgas komisjoni poolt paika pandud kuupäevadesse.

Seega mingit raudset kinnitatud kava olemas ei ole, rääkimata siis müügikeelust.

Kuna parlamendist ei ole määrus tulnud tagasi nii nobedasti, kui esialgu arvati, tunnistab Kulbas, et mingid muudatused on üsna tõenäolised.

Kõik hõõgpirnipooldajad, kes säästulampide hirmus vihastanud, saavad seega rahulikult hinge tõmmata.

Kuid tõesti, kümned arvutused on tõestanud, et säästupirni kasutamine vähendab elektrikulusid. Seega võiks kas või proovimise mõttes järgmine kord tavapärase hõõgpirni asemel prooviks säästupirni võtta.

Palju vastuväiteid

Säästupirnide vastu sõdijail on tavaliselt kolm põhjendust. Esiteks on korralikud pirnid kallid, hinnad algavad umbes 50 kroonist ja ulatuvad paarisajani välja.

Teiseks: sarnaselt tavalise hõõgpirniga võivad need ootamatult kiiresti läbi minna, mõni pirn peab vastu aastaid, teine annab otsad mõne kuu järel. Erinevalt viie krooniga müüdavast Edisoni leiutisest tuleb säästupirni eest siis taaskord välja käia mõtlemapanev summa.

Ja mis kõige tähtsam, paljudesse lampidesse need pirnid lihtsalt füüsiliselt ei mahu. Paremal juhul jäävad laearmatuurist helendavad otsad välja paistma, kehvemal juhul ei saa lambikuplit üldse kinni keerata. Kas kõigi lampide väljavahetamine on siis mingi säästmine?

Ei kannata kuuma, ei kannata külma, ei kannata niiskust, kardab lülitamist, põleb nagu seasilm, valguse täistugevuseni jõudmine võtab aega, valgus on silmale ebamugav, vana pirni ei tohi prügikasti visata...

Vigu tundub olevat nii palju, et supermarketi riiulist tavalist sajavatist pirni võttes tuleb heldimusest lausa pisar silma.

Siiski, ega säästulamp olegi nii paha. Jah, saunas sellele ei meeldi. Õues niiskes ja suurtes miinuskraadides ka mitte. Kuid paljusid teisi vigu on tootjad klientide huvides välja ravima hakanud.

Polegi nii paha

Tõesti, korralik säästupirn on kallis. Aga selle raha eest saab tootjapoolse kinnituse, et pirn tõesti sellele sobivates tingimustes aastaid töötab, ja kui ta seda ei tee, siis tihtipeale kehtib pirnile ka garantii (seda tuleb müüjalt üle küsida).

19 krooniga Säästumarketist ostetud pirn üsna tõenäoliselt üle paari kuu vastu ei pea (muidugi on erandeid), lisaks on selles sisalduv elavhõbeda hulk suurem kui kallites pirnides.

Ka sageli plõksitavate lampide jaoks tualetis või esikus on nüüd sobivad pirnid olemas. Odavamat sorti säästupirni iga lülitus läheb maksma mitu tundi tema elueast, spetsiaalsed pirnid ongi sagedaseks lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud. Sellise pirni karbil võib olla näiteks kiri traffic.

Sobivaid pirne on nüüdseks ka reguleeritava valgustugevusega lampidele, nende pakendilt leiab ingliskeelse sõna dimmable. Loomulikult on ka hind vastav, sellist usaldusväärset pirni enam mõnekümne krooni eest ei saa.

Ja mis kujusse puutub, siis lisaks pikkadele pulgataolistele pirnidele on saada ka selliseid, kus valgustoru keraks keeratud ning mis tavapirniga ühesuurune.

Ka valguse värviga on üritatud üht-teist ette võtta. Ühe tootja pirnid võivad olla koguni nelja-viit eri värvi, erksinisest kerge roosakani. Vähemalt pakil olevate kirjade järgi peaks saada olema ka kollase valgusega säästupirne.

Kuidas plaanitakse hõõgpirnidelt üleminekut

• 2009 september – keelatakse kõik 100 W või võimsamad pirnid, mille energiatõhusus jääb allapoole C-klassi, ja kõik väiksema võimsusega pirnid, mille tõhusus jääb allapoole E-klassi.
• 2010 september – keelatakse kõik võimsamad kui 75 W pirnid, mille tõhusus jääb allapoole C-klassi.
• 2011 september – keelatakse kõik võimsamad kui 60 W pirnid, mille tõhusus jääb allapoole C-klassi.
• 2012 september – keelatakse kõik pirnid, mille energiatõhusus on allpool C-klassi.
• 2016 september – kõigi pirnide energiatõhusus peab vastama vähemalt B-klassile, v.a C-klassi halogeenlambid.
• Pirnide energiatõhususe klass on märgitud karbile.