Lilled nõuavad kevadel ruumi ja värsket toitu

Tartu Ülikooli botaanikaaia aedniku Diana Pärna sõnul on kõige parem aeg lillede ümberistutamiseks siis, kui taimed juba päikesevalgust ammutavad ja on alustanud kevadist kasvamist. Kasvamine näitab, et taim on piisavalt elujõuline ja saab ümberistutamisest üsna valutult üle.

Piilu poti sisse

Seega võiks istutustöid alustada veebruari lõpus või märtsis, kui päikesevalgust on piisavalt ja pidevalt. «Praegu on päikseline ilm, aga kui tulevad jälle sombused ilmad ja on liiga pime, siis on taim viletsas seisus, ei saa piisavalt valgust,» peab Pärn praegust aega veel veidi varaseks.

Alati ei tahagi lill uuel aastal suuremat potti. Seda saab lihtsalt kontrollida, kui taim potist välja koputada – kitsuses taime juured on kõikjalt mullapallist väljas või kasvavad näiteks läbi potipõhja drenaažiaukude. Uut mulda on vaja ka siis, kui kastmisega on turbamuld potis väga kokku läinud.

Mõnikord piisaks ka vaid väetamisest, kuid potist välja tasub taim igal juhul lüüa ning panna värsket substraati nii põhja kui peale. «Igal juhul on ta selle eest tänulik,» teab Pärn.
Mulda lillepotis otse enne istutamist kasta ei tohiks, pigem võiks kasta mõni päev enne, nii et muld oleks niiske ja tuleks juurte küljest ilusti lahti.

Vähe vett

Ka turvas või muld, mida uues potis kasutatakse, peaks peoga katsudes tunduma meeldivalt niiske, üleliigsest veest lirtsuda see ei tohi. Kuiva mulda istutatud juurte juurde võivad tekkida õhumullikesed ja taim ei saa niiskust kätte.

Istutamise järel ei tohi taime üle kasta. Korra tuleb kasta pärast istutamist ning siis jälgida, kuidas turvas kuivab. Kuna juured ei ole jõudnud veel arenema hakata, siis kuivab muld kindlasti aeglasemalt kui tavaliselt.

---------------------------------------------------

Kas taime juuri peaks enne uude mulda panekut pesema?

Vastab Tartu Ülikooli botaanik Diana Pärn:

Väga puhtaks ei pea juuri tegema. Tuleb vaadata, mis ära kukub, mis külge jääb. Kui pott on juuri väga täis kasvanud, siis ei olegi seal eriti mulda, mida ära võtta. Kui kõik aga juurte ümbert laiali lendab, siis ei ole mõtet seda enam uude potti tagasi toppida.

Ka õrna narmasjuurestikuga taimi ei ole mõtet väga rapsida ja traumeerida.

Mida teha potist välja kasvanud juurtega?

Taim tuleks potist välja võtta ikkagi nii, et juured ei saaks kahjustada. Kui pundar on väga suur, võib plastpoti lausa katki lõigata või savipoti kildudeks lüüa. See kehtib näiteks õrnade orhideede puhul, mis juurevigastusi ei talu.

Tugeva ja kiire kasvuga elujõulistel taimedel, mis savi- ja ilupoti vahele on väga ruttu juurepuntra tekitanud, võib üsna julgelt välja tulnud juured ka ära lõigata, tõenäoliselt elab taim selle suuremate probleemideta üle.

Kui on käepärast tavalist puusütt, siis võiks viga saanud juureotsad sellega üle hõõruda ja söepuru veidi ka mulla sisse segada, see ennetab mädaniku teket katkistes juurtes.

Kas taime oleks tarvis pärast ümberistutamist ka väetada?

Kohe peale ümberistutamist taime kindlasti väetada ei tohiks, sellega peaks ootama mõned nädalad, kui on juba näha, et lill on uue poti ja mullaga harjunud ning asub taas kasvama.
Üks võimalus on ümberistutamise ajal segada mulla sisse pikaajalist väetist, mis peaks vajalikke aineid vähehaaval välja andma, sellest jätkub kuni aastaks (mõjuaeg on pakendil kirjas).

Sellise väetise kasutamise puhul ei ole lisaväetamist üldjuhul vaja.

Millist valgust lill pärast ümberistutamist tahab?

Kui ümberistutamist teha juba kevadiste ilmadega, ei tasu lille panna lõunapoolsele aknalauale – niigi nõrk ning vigastatud juurtega taim ei suuda ennast harjumatult ereda päikese eest kaitsta.

Ere kevadpäike võib põletushaavu tekitada ka ümberistutamata taimedele, seega on targem nad aknalaualt mõneks ajaks varjulisemasse kohta tõsta või neile kunstlikult vari tekitada.
Elina Randoja