/nginx/o/2009/02/03/127255t1h083c.jpg)
Jakob Hurda 170. sünnipäeva ja Eesti laulupeotraditsiooni algusest 140 aasta möödumise puhul restaureerib Tartu linn Jakob Hurda hauaplatsi Maarja kalmistul.
Tartu restaureerib Jakob Hurda hauaplatsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsuse istungil otsustati eraldada reservfondist 44 023 krooni Maarja ja Peetri kalmistul asuva Jakob Hurda hauamonumendi ja -platsi korrastamiseks.
«Kultuurilooliselt olulise Jakob Hurda hauaplatsi renoveerimisega teeme suure kummarduse ärkamisaja olulisele tegelasele ja eesti rahva suurkujule,» selgitas linnavalitsuse avalike suhte osakonna juhataja Indrek Mustimets.
Hurda hauaplats on sisse kantud kultuuriväärtuste registrisse. Restaureerimistööde hinnapakkumine on võetud AS-lt Haspo.
Jakob Hurt (1839 - 1906) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning avaliku elu tegelane. Ta oli 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Keelemehena propageeris uut kirjaviisi ja korraldas eesti kirjakeelt. Hurda peateened on Eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
Jakob Hurt astus Eesti avalikku ellu avakõnega esimesel Eesti laulupeol Tartus aastal 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks elu lõpuni.