Kehv turvas võib noored taimed närvutada

Eesti Maaviljelusinstituudi põllukultuuride vanemteadur Malle Järvan, kes on kodus ise taimi ette kasvatanud juba aastakümneid, on viimastel aastatel pidanud poes müüdava kasvuturba kasutamisest loobuma, sest noored taimed, mis seemnest kenasti üles tõusid, jäid sellises turbas pärast pikeerimist kiduma ja muutusid klorofüllipuudusest valkjaks.

Paar aastat tagasi otsustas ta enimmüüdavaid turbaid ka testida, et selgust saada, mis siis õieti valesti on. Selgus, et suurema osa toitainete sisaldusega võis rahule jääda, ent suur puudus oli turvastes magneesiumist.

Tema sõnul saaksid tootjad turvast parandada lihtsalt: rabaturba neutraliseerimiseks (happesuse vähendamiseks) tuleks kasutada paekivijahu või dolomiidi- ja lubjakivijahu segu.

Järvan ei jätnud asja vaid enda teada, ta kirjutas sellest artikli ajakirja Maamajandus ning teavitas ka turbatootjaid.

«Ma olen mitu korda märku andnud, et piisaks ainult, kui nad valiksid turba neutraliseerimiseks teise vahendi, mida meil on piisavalt saada,» rääkis Järvan. Tulemust see aga andnud ei ole.

Järvan ei ole sugugi ainuke, sama probleemiga on hädas kümned taimekasvatajad.

Eelmisel kevadel helistas Tartu Postimehe toimetusse vihane naisterahvas, kes potiaiandusega tegelenud aastakümneid, ning süüdistas just turvast selles, et tal on taimed viimastel aastatel järjest aia taha läinud. Sümptomid on samad: kasv pidurdub, lehed kolletuvad.

1994. aastast tegutseva Eesti-Taani ühisfirma Eesti Turbatoodete müügijuht Tiit Toom rääkis, et tegelikult on taime selline kidumine puhas kasvatuslik viga, sest turvast on väetatud just nii palju kui vaja.

«Selles turbas on starterväetis, sinna ei saagi rohkem panna, sest siis sureb see taim kohe ära. Pakendi peal on kirjas, et peale ühe-kahe nädala möödumist tuleb hakata juurde väetama,» ütles Toom.

Selle firma väetiseretsept on koostatud Taanis.

Kui taimed on juba valkjaks tõmbunud, võib üritada neid veel päästa, Malle Järvani arvates on see aga üsna lootusetu üritus.

«Võib ju proovida raudsulfaadilahusega kasta, aga seda peab väga targalt tegema, sest kui seda liiga palju panna, siis võib teiste toitainete vahekord paigast ära minna,» hoiatas teadlane.

Vähese magneesiumisisaldusega turvast on hobiaednikul ise väga raske kuidagi parandada, sest üldjuhul puuduvad vajalikud vahendid ja oskused.

Poest turvast ostes soovitas Järvan silmas pidada kahte asja: kui palju on tootes magneesiumi ja millega on turvast neutraliseeritud.