Toomas Savi: Tartut peaks kaunistama veel üks tornikiiver

Tartu linnavolikogu lakoonilise pressiteate (20.11.08) sisu, võõrandada otsustuskorras  Pepleri 1a kinnistu (laiemalt tuntud EPA võimlana) EELK Tartu Maarja kogudusele, tähendas asjaosalistele pea 17-aastase Kolgata teekonna lõppu.

Tartu vanim kogudus sai lõpuks tagasi oma kunagise kirikuhoone. Tegemist on taastatud Eesti Vabariigis viimase kirikuga, mis anti tagasi tegutsevale kogudusele. Tõsi, tagastamist ootab ka Tallinna Niguliste kirik, kuid selle taga ei ole kogudust.

Tartu Maarja kiriku hoone ehitamist alustati linnaarhitekt F.W. Geisti projekti järgi 1836. aastal. Hilisklassitsistlikus stiilis kirikuhoone valmis kuus aastat hiljem ja pühitseti sisse 11. jaanuaril 1842.

Aastatel 1857–1885 oli Tartu Maarja koguduse õpetajaks legendaarne praost Adalbert Hugo Willigerode, tuntud kirikulaulude looja, ajalehe toimetaja, pasunakooride juhataja ja muidugi I üldlaulupeo korraldustoimkonna president.

1934–1941 oli kirikuõpetajaks Aksel Erich Vooremaa, kes suri märtrina 8. juulil 1941, mõrvatuna kommunistide käe läbi Tartu vanglas.

Kahjuks põles kirik 12. juulil 1941, tabatuna Nõukogude vägede süütemürsust. Alles jäid üksnes müürid, hävis kogu kiriku sisustus, omanäoline kirikumuuseum ja raamatukogu. Põlengust pääses imekombel suur kirikukell, mis viidi 1948. aastal Paistu kirikusse, mille tornis ta heliseb tänaseni.

Okupatsioonivõimud ei soostunud kirikut tagastama, kuigi kogudus seda soovis. Nõukogude võim natsionaliseeris kiriku varemed. 3. septembril 1956 andsid Tartu linnavõimud kiriku varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale ning algas võimla ehitamine. Torn lammutati ja kiriku kõrvale rajati juurdeehitis. Õnneks võeti kiriku säilinud müürid muinsuskaitse alla.

Omandireformi käigus (1991. aastal) ei tagastatud kirikut kogudusele, sest toonase eksperthinnangu kohaselt ei olnud ehitis säilinud endisel individualiseeritud kujul. Kogudus protestis ja loobus seejärel määratud  kompensatsioonist.

Usk iseendasse

Tartu viiest suurest kirikust  (Peetri, Jaani, Pauluse, katoliku) on neljal tornikiivrid pea kohal ja neis peetakse ka jumalateenistusi.

Et taastada Maarja kirik, loodi 2003. aastal 17. jaanuaril Maarja Kiriku Sihtasutus.  Asutamiskoosolek peeti Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis –toomkirikus –, mis on pühendatud Peetrusele ja Paulusele, kelle sümbolid, vastavalt võti ja mõõk, on kujutatud senini Tartu vapil.

Olles toona kõnelejate hulgas, alustasin oma tervituskõnet Winston Churchilli mõttega: ««Inimene komistab aeg-ajalt tõe otsa, enamasti ajab ta end seejärel püsti ja jätkab teed.» Meie oleme täna siin selleks, et jätkata teed, mis tuleb käia lõpuni. Meie siht on selge – me tahame Maarja kiriku taastada. See on töö pikaks ajaks, aastateks, mis nõuavad meelekindlust, kannatlikkust ja otsustavust.»

Kui Niguliste kirik sai tagasi oma tornikiivri, oli kadunud üks Teise maailmasõja aegne könt. Kui Jaani kirik sai tagasi oma katuse, oli kadunud teinegi ja uskuge – see oli ülev, eriti meie, tartlaste, jaoks.

Kas meile on määratud üles ehitada ka Maarja kirik ja mis annab meile selleks ettevõtmiseks kindlust?

Meie ülesanne ei seisne ainult sõja- ja okupatsiooniaegsete haavade ravimises. Taastades Maarja kiriku, anname kogudusele tagasi tema päris kodu, mille uksed saavad olema avatud kõigile. Maarja kogudus on Eesti kogudus ja Maarja kirik ehitati meie rahvale.

Seega on kiriku taastamine rahvuslik ettevõtmine, on meie endi asi, ja kui saame sellega hakkama, siis see vaid kinnitab meie usku iseendasse.

Maarja koguduse nõukogu peab tulevase kiriku põhifunktsioonideks eelkõige olemist jumalateenistuste läbiviimise ruum ning palvekoda inimestele, kes soovivad peatuda mõtisklusteks rahus ja vaikuses.

Samuti on tegemist olulise vaatamisväärsusega Tartu linna ajaloost ja kultuurist huvitatud linlastele ja turistidele ning suurepärase kontserdipaigaga. 

Kirikuhoone on kavas taastada väliselt endisel kujul. Ennistamise põhimõtted valmisid juba 2004. aastaks, nähes ette torni ehituse, akende, uste ja katuse vahetuse, otsaviilu taastamise jms.

Sisekujundus selgub pärast eskiisprojekti konkurssi. Praegusesse võimlakompleksi kuuluv abihoone ja selle alune kinnistu peaks jääma linnale, esialgse kavaga nõukogudeaegne tiibhoone lammutada ja rajada krundile lasteaed.

Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm on öelnud, et Maarja kirik ehitatakse üles Jumala õnnistuse ja inimeste armastusega selle pühakoja vastu.

Ehitamist on võimalik rahastada koguduse liikmete ja Maarja kiriku sõprade annetustega, Tartu linna, Eesti riigi, Tartu-Maarja kihelkonna valdade, firmade ja sõpruskoguduste ning erinevate, sh Euroopa Liidu fondide toetusega.

Seega saavad kõik, kellele on Tartu Maarja kiriku käekäik südamelähedane,  tulla kaasteelisteks.