Augustis uputas sademevesi Tartus onkoloogiakliiniku ruume niivõrd, et kahjustas lisaks töötajate rõivastele kaht kiiritusraviaparaati. Nüüd peab kliinikum naabrite ja linnaga plaani Vallikraavi nõlva kindlustamiseks.
Hooldamata nõlv sööb maju
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Malle Keis kirjeldas mullu suvel linnapea Urmas Kruusele saadetud kirjas, et Vallikraavi 10 maja keldrikorrusel ulatus veetase kohati 70 sentimeetrini.
Vallikraavi nõlva sisse ehitatud maja juures olev sademeveekaev täitus 4. augusti tormilise äikesevihmaga ülikiiresti muda-liivaseguse veega, mis tungis hoonesse, seiskas ühe kiiritusraviseadme kaheks nädalaks ja põhjustas teise ebastabiilse töö. Ravikuurid jäid pooleli 93 patsiendil 100 000 krooni ulatuses.
Ehkki onkoloogiakliinik kolib peagi kliinikumi uude ravikorpusesse, jääb kahe meetri paksusi seinu nõudev kiiritusraviaparaat majja veel vähemalt viieks aastaks, seetõttu on kliinikum huvitatud nõlva kiirest korrastamisest.
Pikk nimekiri
Viimastel nädalatel on linnainsener Mati Raamat kohtunud Vallikraavi tänava majade omanikega ning ka Tiigi tänava elanikega, et leida nõlva kindlustamiseks lahendusi.
«See nimekiri on päris pikk, mis kõik tuleb seal ära lahendada,» tõdes Raamat Vallikraavi ja Tiigi tänava vahelise ala kohta.
Kus on vaja rajada nõlva kindlustamiseks uusi tugimüüre, kus ära vajunud müüre taastada, kus piisab erosioonitõkke matist, millised nõlval kasvavad puud on haiged, kuidas rekonstrueerida Senffi treppe, kuhu juhtida sademevesi.
Kuna linna, elanike ja asutustega ühiselt otsustati tellida kogu alale projekt, tuleb seal lahendada ka Tiigi tänava korteriühistute parkimisprobleem, prügimajade asukohad ja ka sademevee ärajuhtimine.
Linna kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik rääkis, et vallikraavi nõlva on kindlustatud juba 19. sajandi lõpust alates ja sellega ära hoitud vihmavee tungimine majadesse.
«Ajaloo jooksul on selle probleemiga kogu aeg toime tuldud, aga nõukogude ajal ei ole seal lillegi liigutatud,» tõdes Metsallik põhjust, miks nõlv vajub ja vesi on hakanud nüüd majadesse tungima.
Tema sõnul peab linn säilinud maakividest tugimüürid kindlasti taastama ning ka uued müürid tuleks katta maakividega. «Betoonsein mõjub seal väga uudse ja odavana,» nentis Metsallik.
Ühiselt ilusaks
Tartu Kunstimuuseumi majandusjuhataja Peeter Kasema rääkis, et muuseum on oma Vallikraavi tänava maja juures nõlva juba selle sajandi alguses ise kindlustanud, läinud suvel võeti linnadendroloogi loal maha ka kolm ohtlikuks muutunud puud.
«Nii et meid otseselt ei ohusta enam miski,» tõdes ta ja lisas, et siiski oli muuseum nõus sellega, kui nõlv ühiselt kindlustatakse. «Võiks ühtlaseks teha juba linnapildi pärast.»
Projekteeritavast umbes 13 000 ruutmeetri suurusest Tiigi ja Vallikraavi tänava vahelisest alast kuulub linnale ligikaudu kümnendik.
Projekteerimistöödeks kulub hinnanguliselt 400 000 krooni, millest linn on valmis tasuma poole.