Koolimadu Kaara kardab rotte

Kui Kaaral on paha tuju või miski teda häirib, võngutab ta saba. See tähendab poolemeetrist jupikest oma pisut enam kui neljast meetrist. Kui Kaaral on hea tuju, manab ta ette kassinäo ja hõõrub end vastu puuriust. Siis võib juhtuda, et Sõmerpalu põhikooli bioloogiaõpetaja Viia Haller võtab ta sülle.

Viimasel ajal küll üha harvemini, sest 45 kilo kaaluvat india päritolu tumedat tiigerpüütonit on ühekorraga keeruline sülle mahutada ja üksi tõstmiseks on ta ikka parajalt raske ka.

Vahel on Kaarat siiski tõsta vaja. Õpetajatest on teda nõus sülle võtma veel ainult emakeele õpetaja. Mõni ei tule puuriukse ligigi. Siis tuleb appi kutsuda vanemate klasside poisse.

Muiates räägib õpetaja Hal­ler, et alguses on poisid kõik väge täis, kuid lähemale jõudes bravuurikus haihtub. Kõik teavad, et mürgine see madu pole ja enamasti on ta heas tujus – aga ikkagi. Koolis kehtiv kokkulepe on, et mao puuri avab ainult õpetaja Haller ja seni pole kellelgi olnud isu seda kokkulepet murda.

Ja millekski, sest kõik, kes tahtnud, on saanud madu silitada nõnda palju, kui süda lustib.
«Ta on nii suur, et on rumalus mitte karta,» nendib Haller, keda madu on puuri koristamise ajal ka korra löönud. Mitte hammustanud, aga hooga vastu säärt viskunud. Valus oli.

Eestis koorunud

Kaara kolis kooli lopsakasse talveaeda kaheaastasena, siis, kui ta oli vaid meetripikkune ja sõi peamiselt hamstreid. Nüüd on monsterate ja sõnajalgade varjus kosunud madu juba kaheksa-aastane.

Kolmandik elu on elatud ja kaks kolmandikku pikkusest olemas. Madu on munast koorunud Eestis, kuid teadmata on, kes muna Eestisse tõi.

Nüüd on Kaara hamstrite ajastust välja kasvanud, need on liiga väikesed, pole mugav neelata. Tema põhitoiduseks on kanad.

Viimati sõi Kaara mullu jõulude eel. Ta sööbki harva. Vahel kahe kuu tagant, vahel ei võta isegi neli kuud toitu.

Paari nädala eest tundus Kaara Hallerile näljase moega ja läinud kesknädalal pärast tunde oli plaanis söögiaeg. Tavaliselt on söögiaeg nädalavahetustel. Mis sest, et telekast võib igaüks mao söömist näha, on see päriselus ikkagi kole, seega parem siis sellel päeval, kui lapsi koolis pole.

Kui Kaaral on isu suur, haarab ta kana lennult.

Neelab teda tunnikese, sest suhteliselt pisikese pea lõuad peavad järele andma, ja siis sööb veel järjest neli kana. Elusat, sest surnud toitu ei võta see madu suu sissegi, isegi muna ei söö.

Ta sööks heal meelel ka küülikuid, kui õpetaja Haller neid laadalt osta raatsib, kuid kanad on odavamad.

Kaara suudaks ära süüa ka viiekilose koera. Seepärast oligi ühel talvel voolukatkestuse ajal suur mure.

Koolimaja läks külmaks ja Haller võtnuks mao koju sooja, kuid kartis oma kahe väikese koera pärast. Niisiis tuli madu koolis teki sisse keerata koos soojaveepudelitega.

Elab ikka üksinda

Rotte Kaara ei söö. Kardab neid suisa paaniliselt.
Üks seletus on, et võibolla on ta lapsepõlves rottide käest hammustada saanud. Sedakorda tõmbus madu ka kana eest eemale ja söömata jäigi ning lind kolis lauta tagasi oma uut etteastet ootama.

Pärast õnnestunud söögikorda aga ootab peagi ees kes-tumine. Kitsaks jäänud naha heidab madu maha. Sõmerpalu koolis kasutatakse seda meisterdamistundides.
Kaara elab üksi ja teist madu ei saaks talle seltsiks panna, sest igal juhul neelaks suurem väiksema alla.

Ebameeldivama poole peal on, et aeg-ajalt jätab madu endast maha suure haisva hunniku. Nii pool pangetäit korraga.

Lisas maole elavad Sõmerpalu koolis ka kalad. Ning talveaias mullu uhkelt õitsenud öökuninganna all on lembelindude puur. Nende kõrval aga elavad vilkalt paljunevad viirpapagoid.

Talveaias on hea tunde pidada ja lastele ka näidata, millest jutt käib. Näiteks võib viirpapagoi käe peale võtta, et tema lennusulgi lähemalt uurida.

Talveaia asukate ja taimede pärast pole õpilastega pahandusi olnud. Kord tuli kooli uus poiss linnakoolist ja õpetaja Haller avastas ta kättpidi akvaariumivees solistamast. Imestas, et mida poiss teeb, ja küsis, kas ta ehk sooviks kala pihku võtta. Keelatud ei ole.
Kalad, linnud ja madu on selles koolis ju täitsa tavaline asi.

Tume tiigerpüüton

• Looduslikult elab Aasias.
• Mürgivaba kägistajamadu.
• Kasvab enamasti üle kuue meetri pikkuseks.
• Eluiga umbes 25 aastat.