Raamatukogu lift elustas alakõhus ärevusliblikad

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel korrusel avanesid reporter Raimu Hansoni (vasakul) ja tema reisikaaslaste ees mummulise laega liftikabiini uksed. Mõne hetke pärast algas sõit kiirusega üle poole meetri sekundis neljandale korrusele.
Esimesel korrusel avanesid reporter Raimu Hansoni (vasakul) ja tema reisikaaslaste ees mummulise laega liftikabiini uksed. Mõne hetke pärast algas sõit kiirusega üle poole meetri sekundis neljandale korrusele. Foto: Margus Ansu

Ma ei ole sagedane lifti kasutaja. Viimati sõitsin pärast mitmekuulist vahet eelmisel nädalal – haiglas intervjuu pärast viiendale korrusele. Eile avanes aga võimalus proovida täiesti uut lifti.


Seisame Tartu linnaraamatukogu fuajees mattläikeliseks töödeldud metalli ees. Vasakus servas on punastest ergavatest täpikestest koosnev number neli ja allapoole suunatud nool. Läbi sõrmepaksuse klaasi on järsku korraks näha justkui hääletult alla langeva kabiini põhja.

Meie läheduses – täpselt ei saa arugi, kus – tekib kolm järjestikust langevat heli. Uks läheb lahti vaikse kiiksatusega.

Ukseava on avar. «Siia mahub lapsevanker sisse. Kui mina käisin oma lapsega raamatukogus, siis pidin jätma vankri alla,» ütleb raamatukogu arendusjuht Krõõt Kaljusto-Munck. «Ja meil on palju liikumisprobleemidega lugejaid.»

Seitsmekesi üles


Meid on ukseava ees ühtekokku seitse. Lisaks minule ja fotograaf Margus Ansule alustavad liftireisi neljandale korrusele noorukesed raamatukogukunded Maarja Eik ja Lea Salumäe. Nende reisisiht on muusikaosakond.

Liftikabiini astub ka raamatukogu esindus, kus lisaks arendusjuhile on avalikkussuhete juht Linda Jahilo ja majandusjuhataja Sulev Loorits.

Seitse on päris paras seltskond, kuigi nuppude kohale on kirjutatud «12 persons». Nuppudel on numbrite all ka pimedatekirjas numbrid. Majandusjuhataja vajutuse peale liigub metallist uks kinni.

Ülestõusu algus annab ennast veidike tunda põlvedes. Veel rohkem aga kõhus naba all, seal oleks justkui kümmekond liblikat tiibu väristanud.

Teine korrus... klaustro­­foobilisi tundeid ei teki, sest valgust tuleb kabiini kolmest küljest, laevalgustus peale selle...  kolmas korrus... kabiinis on õrnalt uue auto lõhna...

«Suurepärane! Erivajadusega inimesele lausa hädavajalik,» kommenteerib Tartu Ülikooli magistrant Maarja Eik. «Fantast! Meeldiv! Ilus!»

Neljas korrus. Uksed avanevad. Kuid veel ei tahakski liftist välja astuda, sest läbi klaasseina avaneb avar vaade Emajõe kaldapealsel lumega kattuvale Kreutzwaldile ja üle puude kõrguva ühiselamu ülemistele kor­­rustele.

Vaade alla ja tagasi


Kõige kõrgemalt korruselt on huvitav ka alla ja tagasi vaadata.

Raamatukogu peamaja trepikojas ei ole avarusega koonerdatud. Seni on laiade treppide vahel laiuvat ja neljanda korruseni ulatuvat tühiruumi kasutatud mõnikord harva kunstilistel ja raamatupropagandistlikel eesmärkidel.

Nagu projektidest ja muudest ajaloolistest dokumentidest näha, oli arhitekt Arnold Matteus kavandanud raamatukogu 1980. aastal valminud juurdeehitise trepikotta lifti. Aga et see ei olnud tollaste normide järgi kohustuslik, siis lükkus liftiehitus aastakümneid edasi.

Raamatukogu sagedasemad külastajad panid möödunud südasuvel tähele, et fuajee põrandas algasid kaevetööd. Ehitamine algas septembris. Keevitamise, kaablite vedamise ja muu töö pärast hoidis raamatukogu peaukse oktoobris, novembris ja detsembris väikeste vaheaegadega kinni ühtekokku seitse nädalat.

Mõnedki lugejad said seetõttu kõrvaltrepikodadest sissepääsu otsides orienteerumisspordis kõva trenni. «Kui lugejad kuulsid, et see kõik on lifti ehitamise pärast, siis olid nad rõõmsad,» meenutab raamatukogu arendusjuht. «Vähemalt nii on meile teenindusosakondadest öeldud.»

Lifti ehitamine kestis ligi pool aastat. Seadistamisele pani 21. jaanuaril punkti linnavalitsuses välja antud kasutusluba.

Äpardus allasõidul


Enne allasõitu tuleb muusikaosakonnast lifti suunas väljaõppinud restauraator Kaidi Tepaskind. «Ma sõitsin selle liftiga esimest korda, tundus väga mõnus ja sujuv,» märgib ta.
Laskume kolmekesi alla. Sujuvat tunnet ja õrna liblikavärelust teist korda sõitmisel proovimine toob aga allasõidul kaasa äparduse.

Oleme kahekesi fotograafiga kabiinis neljandal korrusel ja ma vajutan numbrile 2. Lift ei hakka liikuma. Tulemust ei anna ka viis lisavajutust. Alles siis, kui asume jalgsi laskuma, sõidab ka tühi lift alla.

Majandusjuhataja lubab kohemaid lifti paigaldanud firmaga ühendust võtta. Alguse asi, tarvis veel seadistada, arvab ta.

Täna varahommikul loeb liftile avasõnad peale raamatukogu direktor Asko Tamme.

Kuidas lift valmis sai


• Liftile vajalik süvend kaevati Lutsu-nimelise Tartu linnaraamatukogu Kompanii tänava peahoone fuajee põrandasse 2008. aasta juulis.


• Liftiehituse peatöövõtja oli AS Tevo ja paigaldaja Formet-Lift OÜ.


• Ehitus koos lisatöödega läks maksma 2,7 miljonit krooni.


• Ligi pool aastat kestnud remondi ajal tegi AS Puko ligi 900 000 krooni eest korda teise ja kolmanda korruse tualetid.


Allikas: linnaraamatukogu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles