Külmal talvepäeval end koduse leso peal kerra tõmmates võib küll mõelda, et on mõnus elada linnas ahiküttega majas, aga sellise õndsa majaomaniku eluiga võib just ahikütte tõttu olla magalarajooni elaniku omast aastakese lühem.
Tossavad ahjud lämmatavad talvise Karlova
20. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karlova õhusaaste ületab talvisel ajal isegi Tallinna Õismäe taseme. Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi lektor Hans Orru ütles, et Karlova õhk võib talvisel kütteperioodil olla ka Riia mäe õhust saastunum.
Kuigi taastuvenergia seisukohast oleks puiduga majade kütmine justkui keskkonnasäästlik, on suurtes lääne linnades ahiküte ära keelatud, kuna see on autode kõrval üks suurimaid õhusaaste tekitajaid.
Saksamaal aga ei tohi naabrimehest pottsepp enam ahju ladudagi, kõik ahjud peavad läbima eelneva kvaliteedikontrolli.
Mitu ohutegurit
Õhusaastest rääkides ei ole jutt mingist hoomamatust osooniaugust, vaid inimeste endi tervisest. Möödunud aastal selgus Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi koostööna valminud uurimusest, et saastunud õhk tapab aastas 300 tallinlast ja lühendab pealinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Praegu on käsil samasugune uurimistöö ka Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ning Narva kohta.
Tartus on Kalevi tänavasse Helika lasteaia hoovile paigutatud õhuseirejaam. Seal on ümberringi mitu õhusaastet suurendavat tegurit – tiheda autoliiklusega Turu tänav ja Sõpruse sild, Karlova kohtküte ning lisaks Emajõe ürgorg, kus saasteainete
hajumine on takistatud ehk teisisõnu ei pääse õhumassid ebasoodsatel ilmastikutingimusel sealt välja ja saasteainete tase võib seal olla palju kõrgem kui mujal linnas.
Seirejaama tulemused ning ka Tartu linnavalitsuse tellitud uuringud näitavad, et kõige saastunum on linnaõhk just talvel, kui on külm, mitte kevadel, kui tänavatolm tahab hinge matta.
Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa selgitas, et saasteaine hajumisel on oluline, kui kiiresti suits maha jahtub ja hakkab maapinnale langema. «Mida lähemal saasteallikale ta maapinnale langeb, seda kõrgemad on saastetasemed,» põhjendas ta.
Nii võib sooja ilmaga ahju kütmisest tekkiv suits tõusta väga kõrgele, ilma et ta maha jahtuks, ning tänu sellele ka õhus lahjeneda. Talvise ahjusuitsu hingab inimene aga kohe sisse ja jalutuskäigul talvel Karlovas eriti värsket õhku ei leiagi.
Selles suitsus sisalduvad aga vähki tekitavad polüaromaatsed süsivesinikud ning raskemetallid. Kui küttepuud on niisked, ahi tõmbab kehvasti ning, hoidku jumal, ahju on topitud ka kilet ja plastmassi, on selles suitsus rohkelt ka peeni osakesi. «Polüaromaatsed ühendid ega ka raskemetallid ei ole õhus gaasidena, vaid on seotud nende osakestega,» rääkis Teinemaa.
Aeglane kuriloom
Need osakesed on nii peened, et inimese ülemised hingamisteed neid kinni ei pea ja nad satuvad kopsude alveoolidesse ja seeläbi ka vereringesse. Kopsudes koos erinevate kahjulike ühenditega ladestunud osakesed põhjustavad pika aja jooksul aga kohalikke põletikke ja nõrgendavad immuunsüsteemi seni, kuni kõikvõimalikud haigused pääsevad organismis võimule.
Verre sattunult ei kahjusta need osakesed ainult hingamisteid, vaid ka südant ja veresoonkonda. Nende mõju on pikaajaline. Nii võivad haigused välja lüüa nelikümmend aastat Karlova ja Turu tänava piiril elanud inimesel, tõdeb Hans Orru.
Kui aga inimesel on juba varasemast ajast terviseprobleem, võib selline saaste näiteks südamerikke puhul väga kiiresti põhjustada infarkti.
Neil, kes siiski eelistavad väiksemate prügiarvete pärast prügi ahjus põletada, soovitab Erik Teinemaa aga mõelda: tekkivaid kahjulikke ühendeid hingavad sisse teie enda lapsed või lapselapsed ja seetõttu maadlevad nad ehk kunagi südame- ja veresoonkonnahaigustega.
Ehkki ahju kütmisel täielikult õhusaastet vältida ei saa, annab seda siiski mitu korda vähendada hästi tõmbavas ahjus puhtaid ja kuivi küttepuid põletades.