Antoniuse meistrid saavad gildimaja

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antoniuse Gildi tegevjuht Merle Kusma näitab Lutsu 3 maja: praegu see gildi tegevuseks ei sobi ning seetõttu võetakse ette maja põhjalik ümberehitamine.
Antoniuse Gildi tegevjuht Merle Kusma näitab Lutsu 3 maja: praegu see gildi tegevuseks ei sobi ning seetõttu võetakse ette maja põhjalik ümberehitamine. Foto: Sille Annuk

Antoniuse Gildi praeguse põhimaja kõrval vonkleb pikk ja peenike pea kasutult seisev hoone. Nüüd küsib gild selle maja totaalseks muutumiseks toetust, et oma tegevust laiendada.



Juba on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud heakskiit gildimaja ehituse eelprojektile. Kui piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest tänavu vajalik raha saadakse, võiks maja valmida 2010. aasta hansapäevadeks.



Praeguste plaanide järgi kulub maja ümberehituseks 8,82 miljonit krooni, sellest 85 protsenti on võimalik saada toetusena.



Läinud kümnendil oli Lutsu 3 maja kohandatud kontoriruumideks, seal tegutses linna kultuuriosakond. Pikk ja pime koridor ning väikesed kontoriruumid pole kindlasti see, mis turiste majja meelitaks, usub Antoniuse Gildi tegevjuht Merle Kusma.



Vajalikud ruumid


Nii on kavas kahekorruselise maja vaheseinad maha lammutada ja ehitada majja ruumid näiteks loovuskodade, külalisateljeede ja sepikoja jaoks. Lisaks kaks kokku 56 ruutmeetri suurust spetsiaalse valgustusega näitusesaali ning puhkeruum gildi töötajatele. Kuna gildi töötoad on kõik külastajatele avatud, ei ole praegu meistritel kohta, kus isegi omaette lõunat süüa.



Gildi juhatuse liige Hilja Sepp peab oluliseks, et gildimajja saab lõpuks ehitada ka külaliste tualetid. Praegu on need täiesti puudu, nii et laatade ja suuremate ürituste ajal on külastajad tõsises hädas.



Sepp selgitas, et Lutsu 3 hoone otsustati ristida gildimajaks seetõttu, et Püha Anto­­niuse gildi tegutsemisaegadel oli selle maja kõrval majake, mida kutsuti sama nimega.



Lisaks kehvale ruumilahendusele on Lutsu 3 maja pea tühjana seismise põhjus Sepa sõnul selles, et väga raske on leida meistreid, kes tuleksid ise enda tegevusega toime.



Siin loodab ta abi linna loodud loomemajanduse inkubaatorist, kus jalad alla saanud käsitöölised saaksid gildis oma tööd jätkada.



Ideede teostamiseks


Majja on kavandatud ka vajalike seadmetega täielikult sisustatud külalisateljeed naha- ja tekstiilikunstnikele. Merle Kusma sõnul on selleks järelkasvu oodata Tartu kõrgema kunstikooli nende erialade lõpetajatest. «Noored nahakunstnikud lõpetavad kooli ja siis nad kaovad, sest neil ei ole oma ideede teostamiseks seadmeid,» kirjeldas Kusma praegust seisu.



Külalisateljee tähendab aga seda, et konkursi korras sinna tööle saanud kunstnikud saavad ateljeed kasutada paari kuu jooksul kindla idee või projekti elluviimiseks. Kogu tööprotsessi saavad gildi külastajad jälgida, nagu ka praegustes kodades.



Praegu on Lutsu 3 majast kasutuses kaks kolmandikku, palju pinda võtab enda alla ka garaaž ja kunagi sinna ehitatud, kuid praegu kasutult seisev saun. Lisaks pääseb majja vaid ühest uksest.



Ümberehituse järel ehitatakse teisele korrusele aga väligalerii, kust viib igasse ruumi eraldi sissepääs. Siis on majas kasulikku pinda umbes 350 ruutmeetrit.



Praeguseks on juba olemas RTG Projektbüroo koostatud ehitusprojekt, nii et vaja on vaid ära oodata otsus ehituse toetamiseks. Kui see tuleb, võiks ümberehitus alata käesoleva aasta lõpus ning maja valmis saada järgmise aasta hansapäevadeks.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles