Aasta 2008 - plussid ja miinused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu tudengitest sõpruskond lund rookimas.
Tartu tudengitest sõpruskond lund rookimas. Foto: TPM

Tartu Postimehe toimetus reastab lõppeva aasta plussid ja miinused.

PLUSSID

Kodanikualgatus ja ühistegemine
1.
Kevadel kogu riiki haaranud kampaania «Teeme ära», lasteaiasabadest ajendatud Tartu lastehoiuselts või näiteks novembri lõpul lumme mattunud Tartus sebrasid, treppe ja bussipeatusi puhastama tõtanud tudengite sõpruskond kannavad kõik üht ja väärt sõnumit: aitab virisemisest, meie linn ja meie riik, teeme need koos ilusamaks.

Kliinikumi uued ravihooned
2.
See oli kümne aasta eest, kui Tartu Ülikooli Kliinikumi juhid käisid välja mõtte, et ehk peaks üle linna laiali paisatud väikeste haiglate asemel olema üks uus ja suurem, ja poseerisid Maarjamõisa väljal umbrohus, umbes seal, kus valmib uus keemiahoone. Nüüd on tegu (pisut kärbitud kujul) tehtud, uued hooned Puusepa 8 haigla laienduseks ehitatud. Tartlased kiidavad.

Sõbra tänava mänguväljak
3.
Aastaid on Karlova lapsevanemad kurtnud, et sealsetel lastel pole mängida mujal kui tänaval või oma kitsukeses hoovis. Tänavu kevadel sai lõpuks Sõbra kiriku kõrval haljasalal valmis põnev mänguväljak, kus lapsed möllavad varavalgest hilisõhtuni, ka talvisel ajal. Lapsevanemad peavad 1,7 miljonit krooni maksnud Sõbra mänguväljakut hoopis hubasemaks ja lapsesõbralikumaks kui läinud aastal viie miljoniga rajatud Tähtvere lasteparki.

Lihakombinaadi lammutamine
4.
Ilmselt läheks jumala päike enne looja, kui kõik endise lihakombinaadi varemeis aastate jooksul puhkenud tulekahjud ritta saaks. Lugematu arv ettekirjutusi ja muid kirju on vahetatud, aga nüüd viimaks on see Ropka ja Karlova piiril sadamaraudtee ääres seisnud õudus kadunud.

Margus Laidre «Dorpat 1558–1708»
5.
Tartus sündinud ja siinsamas ajaloolaseks õppinud Margus Laidre raamat «Dorpat 1558–1708. Linn väe ja vaenu vahel» annab lugemisel püsivalt huvitava ülevaate Emajõelinnast pooleteise sajandi vältel. Linnast käisid üle ja peatusid selles mitmed väed, kes tõid kaasa hävingut ja surma.

• Uued põnevad kohvikud (Glam, Tokyo Sushi Bar, Türgi restoran jt).
• Sõpruse ringristmik muutis liikluse tõesti sujuvamaks.
• Üha aktiivsem kultuurielu ja rohkem üritusi. Tudengite kevad- ja sügispäevad.
• Piirissaarele saab kevadest uhiuue praamiga.
• Kalevi tänava Masingu kooli majade lugu – et linn hakkas ikkagi neile sisu otsima.
• Liiva tänava hooldekodu valmimine.
• Lotte lasteaia valmimine.
• Uued skulptuurid «Siga» ja «Peeter Põld». Jätkakem!
• Sõbramaja ehk Tartu Üliõpilasmaja remont.
• Loomade varjupaik jõuab üha rohkem inimeste teadvusse ja leiab häid abistajaid.
• Tasku – tore, et see pommiauk, mida me bussijaamaks kutsusime, vähemalt täis sai ehitatud. Kino ja söögikohad kannatavad ka kriitikat.
• Lastemuusikali «Detektiiv Lotte» lavastamine.
• 140 orkestrandi lavale toomine Vanemuise kontserdimaja 10. aastapäeval.
• Eerik Haameri loomingu näitus ja raamat temast (Reeli Kõiv ja Tartu Kunstimuuseum).
• Tartu uudiste osakaalu suurenemine ETVs.
• Kõrge veega Emajõgi on selle aasta lõpus täitsa jõe moodi. Ilus!
• Konnakotka ja must-toonekure elupaikade taastamine.
• Tartu–Ülenurme kergliiklustee sai valmis.
• MTÜ Münnich hakkas korrastama Luunja mõisnike kalmistut.
• Tarmeko tegi Tartusse Eesti suurima mööblimaja.
• SA Eesti Agrenska Fond on Tammistu mõisas valmis saanud mõned ruumid puuetega lastele ja nende peredele.
• Teaduskeskuse Ahhaa teadusfestival ja teadlaste öö.
• Tartu observatoorium lasi Tõraverre teha päikesekella.
• Soomlased Esä Tasanen ja Marja Korpimäki toovad Peipsi äärde humanitaarabi.

-------------------------------------------------------------------

MIINUSED

Vabadussilla hilinemine

1. Laia tänava otsa rajatava uue silla ehitust saadab pidev pangede kolin. Küll on veenva vastuseta jäänud selle silla vajadus üldse, küll on hämmingut tekitanud silla hind, kaugelt enam kui suurel Puurmani liiklussõlmel. Kokkulepitud ehitustähtaeg läheb ka vähemalt pool aastat üle. Linnavalitsus on loobunud isegi oma kodulehel sillaehitust käsitlevat rubriiki uuendamast.

GoBusi ja linna suhete pundar

2. Nii nagu iga sügise järel tuleb talv, tuleb igal sügistalvel Tartusse traditsiooniline bussikriis. Teine, eks ole, tähendab ju juba traditsiooni algust. Linnavalitsus ootab, ärvus hinges, garantiikirja, GoBus lunib lisaraha. Mõlemad, nagu solvunud abielupaar, ähvardavad lahutusega, aga teineteiseta ka ei saa. Bussisõitja aga nuputab peatuses, kas ette veerenud ühissõidukisse saab sedakorda esimesest või tagumisest uksest. Ja rõõmustab, et buss veel üldse tuli.

Hiinalinna jätkumine

3. Aiamaalapid ja käepärasest kraamist kokku klopsitud aiamajakesed on omamoodi romantilised, eriti kevaditi. Kuid Hiinalinn kokku oma senisel kujul, selle lobudikud, prügilasu ja krantsid pole üksi linna häbiplekk, vaid on ohuks ka linlaste elule ja tervisele. Seda kinnitab jaanuarikuine mürsuplahvatus, milles neli koolipoissi vigastada said. Neist kahe vigastused on paraku jäävad.

Ebastabiilne linnavõim

4. Kohalikud valimised võitnud Reformierakond võiks olla linnavõimu stabiilsuse kandja, aga ometi käib linnavalitsuses pidev sisseelamine. Nimelt pole enam ametis ühtki valimiste järel sinna kuulunud reformierakondlast. Linnapea Jänese asemel on linnapea Kruuse. Ka kõik kolm Reformierakonna abilinnapead on nüüdseks vahetunud. Rahvaliitlane Karin Jaanson ja keskerakondlane Vladimir Šokman püsivad abilinnapeatoolil kindlalt.

Emajõgi

5. Miinus mullu, miinus tunamullu ja ei pääse nüüdki. Paadisildu napib, laevu on kaldal vaat et rohkem kui vees. Aga lootus on, et sel aastal on rohkem ja suurejoonelisemaid mõtteid. Aga eks Pihkva laevastki mõeldi aastaid. Kuni mõte mõeldud sai.

• Endiselt täitumata unistus jalgrattalinnast – triip keset kõnniteed või autotee servas ei ole jalgrattatee. Iseäranis talvel, kui jalgrattateed on lumest lahti lükkamata.
• Raekoja platsi jõulupuu – selle kohta käib vist «klassiku» parafraas: «Ei kannata kom­men­taaaari!»
• Tasku – veel üks koht, kuhu raha jätta, et endale mujal juba moest läinud odavakvaliteedilisi hilpe osta.
• Lasteaedade ülerahvastamine.
• Tartu Poistekoori tabanud äpardus bussidega kontserdireisil Poolasse.
• Jäähokiklubi Big Diamonds pankrot.
• Rüütli tänava kuumaastikuks muudetud kivisillutis.
• Kalevi tänava Masingu kooli majade lugu – linn lasi neil tühjalt laguneda.
• Vaevaliselt käivitunud prügisorteering ja siis selle justkui sootuks unustamine.
• Ahhaa keskuse hoone ehituse edasilükkumine.
• Kuritegevuse kasv. Treeningusaali või ujuma minnes võid rahakotist ilma jääda isegi siis, kui riietusruumi kapp on lukus.
• Jätkuvalt viletsad kõnniteed.
• Väike-Lohkvas tegutsenud mööblifirma Fratel Trade’i juhtkond jättis üleöö 70 inimest tööta ega ole neile senimaani maksnud saamata jäänud palka ega koondamistasu.
• Liiga vähe avalikke pakendikonteinereid. Tundub, et neid jääb järjest vähemaks.
• Tartu mõne kooli, näiteks kunstigümnaasiumi ja Forseliuse gümnaasiumi riietus- ja pesemisruumid on väga viletsas seisus.
• Tartu kalmistute peldikud.
• Tartu linn pole suutnud kõigis koolides täita tuleohutusnõudeid.
• Valga raudtee ehituse venimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles