Athenas oli võimalus kuulata suurepärast jazz-pianisti Kristjan Randalut bändiga The Transatlantic Collective, mis ühendab endas Euroopa ja USA tippmuusikuid.
Jõulujazz tõi kuulata tipptasemel muusikat
16. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis ei ole just väga tihti võimalust näha ja kuulda laval korraga nelja nii head mängijat ning õnneks jätkus ka huvilisi – Athena saal sai peaaegu täis.
Selle kollektiivi puhul võib kasutada ülivõrdeid. Nad mõjuvad koos nagu üks mees ja samal ajal kui neli erinevat asendamatut häält. See on üks selliseid väheseid koosseise, kus esikohal on tõesti muusika ise, ja sellesse läheb kogu energia.
Siiras ja energiline
Jõulujazzi festivali Tartu kontserdi avas USA saksofonimängija Patrick Corneliuse lugu «Turns Out». Bändi siiras, energiline ja sundimatult maitsekas gruuviv muusika pani paralleele otsima Wayne Shorteriga.
Väga võluv on see, kuidas nende kõlapilt kombineerib lihtsa ja keerulise – ühelt poolt on tegemist väga meloodiliste ja lihtsate struktuuridega, teisest küljest on muusika liikuv ja orgaaniline, rütmiliselt mitmekesine ja outside-nootidega vürtsitatud.
Kontserti mahtusid veel Cole Porteri «It´s All Right With Me» ning tänavu augustis traagiliselt hukkunud kuulsale rootsi jazzpianistile Esbjörn Svenssonile pühendatud tume ja kummituslik «Danse Triste», trummar Paul Wiltgeni looming.
Trummarilt pärineb ka ansambli viimase plaadi nimilugu – poeetiline «Traveling Song», mille Tartus avas Kristjan Randalu klaveriintro.
Newyorklane Randalu on selline haruldane pianist, kes oskab iga oma noodi ellu äratada ja kuulaja tohutusse nüansirikkusesse kaasa viia. Kõike seda oma stiilis, kus lihtsus ja keerukus põimuvad põnevalt kokku. Tema kuulamine on seda rabavam, et ta tutvustab bändi ja muusikat eesti keeles.
Naudingu ja huumoriga
Transatlantic Collective on tipptaseme ansambel, kus mängijad teavad, mis nad teevad, ja nad teevad seda pühendumise ja naudinguga – ning kohati ka väikese huumoriga, nagu on heale jazzile omane.
Rütmigrupi vaheldusrikkus ja energia võimaldas kontserdil kasvatada pinget hoogsaks «põletamiseks», aga samal ajal lasi sündida vaiksel poeesial, kus laengut ei kanna üksnes noodid, vaid ka vaikus nende taga. Lisalugu «My Romance» rabas siira lihtsuse ja sooja kõlaga.
Sellist bändi kuulates on hea meel selle üle, et jazz pole kaugeltki mitte surnud, aga hakkab ehk hoopis vanemaks ja targemaks saama.
Jõulujazzi kontserdid Kristjan Randaluga
• The TransAtlantic Collective koosseisus Patrick Cornelius (saksofon), Kristjan Randalu (pildil, klaver), Michael Janisch (kontrabass) ja Paul Wiltgen (trummid) mängis 11. detsembril Athena keskuses.
• Hedvig Hanson Group, kus mängib ka Kristjan Randalu, esineb täna kell 19 Sadamateatris.