Kuigi Tartu Üliõpilasteatri «Naljad armastusest» esietenduse ärevuses kohati laperdas ja loperdas, andsid lustivad näitlejad kokkuvõttes koomilise ülevaate elu ja armastuse keerdkäikudest.
Üliõpilasteater teeb nalja armastusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üliõpilasteater on Tartu ehk üllatusvõimelisimaid, sest kunagi ei või päris kindel olla, mis uues lavastuses ees ootab. Teatrissemineja ei tea aimata, kas seekord avaneb lavalt «näkkupanev» hüsteeria (Kane), minimalistlik traagika (Dostojevski) või hoopis muud.
Millega üllatab «Naljad armastusest» – kaks tragikoomiliselt suureks mängitud Tšehhovi sketši «Abieluettepanek» ja «Juubel»?
Lavastaja keegi teine
Üle pika aja on lavastaja keegi teine kui teatri kunstiline juht Kalev Kudu. «Naljad armastusest» on lavale seadnud Valgevene Riikliku Ülikooli teatri kunstiline juht Sergei Turban.
Ühest küljest on külalislavastaja läinud justkui lihtsama vastupanu teed – jätnud kõrvale näitlejameisterlikkuse ning püüdnud tšehhovlikku venelashinge integreerida lavastusse kujunduse, rekvisiitide ja venekeelsete lausungitega.
Kuid teisalt on ta avanud noortes näitlejates uue külje kanda edasi jaburkoomikat koos sinna juurde kuuluvate liialdatud emotsioonide ja suurte žestidega.
Tšehhovile omast istumisteatrit ei maksa vaatajal karta. Laval on tõesti naljad armastusest, mis jõuavad vormilt publikuni inglasliku komejandi «puust ja punaseks» võtmes, kuid sisult ometi justkui liialdusteta (küll aga võimendustega). Selline on lihtsalt elu.
Üliõpilasteatri uued näitlejad Heli Luik ja Richard Naar suutsid «Abieluettepanekus» hoida pinget omavahelistes suhetes meisterlikult, kusjuures lavastuse üldise stilistika väliselt.
Kui esteetika nägi ette suureks mängimist, siis Naari puhul lisasid sellele vürtsi just väikedetailsed ilmekad miimika ja žestikulatsiooni varieerumised, Luige puhul naise (või tütre) tujude nullist sajani mängimine ja kontrastne vahetamine.
Hea oli näha laval uusi noori näitlejaid, ilma et neile oleks pidanud midagi andestama pelgalt seetõttu, et nad on uued ja noored.
Vanad olijad
Pettuma ei pea ka üliõpilasteatri vanades olijates. Enor Niinemägi ilmus «Juubelis» väga ootamatul kujul – suursugune ja himur krediitpanga juhatuse esimees oli talle mitteomase väljanägemise ja rollilahendusega.
Sketši keskel näis roll lagunevat, ent seda võib liigitada esietenduse loperduste alla.
Need vaatajad aga, kellele lava füüsiline virvarr on koormav, võtku sisse kohad pingiridade paremal küljel, kus saab nautida Peeter Piiri näitlemist. Tema kehastatud tegelane on enamiku ajast action´i-väline, kuid tema detailne miimika on ehk komöödia kui terviku üks säravamaid.
Tartu Üliõpilasteatri «Nalju armastusest» võib julgelt soovitada igas vanuses vaatajale ja kõikidele maitsetele. Esmalt ehk silmakriipiva stiiliga harjub peagi ning hoolimata paarist venivast kohast igav ei hakka. Teatris veedetud peaaegu poolteist tundi pole kindlasti mahavisatud aeg.
Maarja Mänd õpib Tartu Ülikooli magistrantuuris teatriteadust ja on Genialistide Klubi projektijuht.
Athena pööningul
• Athena pööningusaalis esietendus 7. detsembril komöödia «Naljad armastusest», mille on lavastanud Sergei Turban (Valgevene).
• Heli- ja valguskujunduse on loonud Hannes Aaresild.
• Mängivad Tartu Üliõpilasteatri uued ja vanad näitlejad.
• Järgmised etendused on täna kell 19, 14. detsembril kell 17 ning 16. ja
18. detsembril kell 19.