Keskaegne Tartu jõudis kaardile

Ajendiks oli Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsalliku seletusel tõsiasi, et Tartu linnasüdames on maapõu täis keskaegsete ehitiste jäänuseid, mis alailma tikkusid ette jääma, kui käsil uute torustike või kaablite ehitamine.

Probleem terav. Veel paarkümmend aastat tagasi lubati uusehitiste ja torutööde tarbeks keskaegsete müüride jäänuseid üpriski lahkesti lammutada, kui arheoloogilised päästekaevamised tehtud ja leitu dokumenteeritud.

Üks eredamaid näiteid on jupp Suur-Maarja tänavat, mis kaevati välja Lossi 3 humanitaarteaduste õppehoone ehitustandrilt. Mööda keskaegset tänavasillutist võis kõndida kahemeetriste hoonemüüride vahel – kõik tõsteti kopaga autokasti.

Nüüd ei tuleks müüride lammutamine Metsalliku sõnul kõne alla, nende leidmine tähendaks projekti muutmist või äärmisel juhul müürist vajaliku ava läbi puurimist.

Ootamatuste ennetamiseks ja projekteerijate töö hõlbustamiseks käis Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp välja mõtte kanda keskaegsest linnast säilinu ühtsesse andmebaasi.

Sellega on Metsallik ja linna geoinfosüsteemide peaspetsialist Jaan Ainelo algust teinud. Abiks võeti geodeedist ajaloouurija Uno Hermanni suur töö: ta oli omaaegsed joonised kandnud üle tänapäevasele alusplaanile.

Kaardile on kantud ka bastionide asukohad ja omaaegse Maarja kiriku asukoht, see jääb osaliselt ülikooli peahoone alla. Metsallik ütles, et ideaalset täpsust kaardil siiski pole, meetrine eksimus on esialgu täiesti võimalik.

Edaspidi on plaanis kaardile kanda keskaegne tänavavõrgustik, samuti kaevamistel leitud ehitiste ja müüride asukohad.