Jõesuu sild hakkab ilmet võtma

Eile, kui kaks hiigelkraanat olid vinnanud jupikaupa paika sillakaare umbes 45 tonni kaaluva keskosa, sai Tartu- ja Viljandimaad ühendav uus Emajõe sild Rannu-Jõesuus oma kuju  peaaegu kätte.

90 meetri pikkune kaarsild hakkab sisaldama 290 tonni terast ja tuhat tonni betooni. Et enne jõule oleks võimalik korjata silla alt ajutised tugipostid, tuli ligi sajameetrine kaar pealt poltidega kokku liita. Seejärel saab riputada terasvantide abil kaare külge sillateki, millel hakkavad tuleval suvel vurama autod.

«Normide järgi kavandatakse tänapäeval sillad üldjuhul pooleks sajandiks, aga ma usun, et selle võib ka kahega korrutada,» ennustas peatöövõtja Merko Ehituse projektijuht Indrek Moorats.

Tellija ei nurise

Sillaehituse tellija, Pärnu teedevalitsuse Viljandi osakonna juhataja Allan Allik ütles, et on tööde kulgemise ning Mer­­ko töökorraldusega objektil täiesti rahul.

Ehkki täiendavate geoloogiliste uuringutega ilmnes vajadus vedada silla Viljandi-poolse peale- ja mahasõidu tammi alt välja kümneid tuhandeid kuupmeetreid muda ning asemele kruus, on algselt paika seatud ehitustähtaeg – 2009. aasta 23. september – endiselt paigas.

Uuele sillale plaanib Merko liikluse lubada juba juunis. Ülejäänud kuud on reserveeritud vana, 1958. aastal valminud raudbetoonsilla remondiks. Sellest peab saama jõeületus- ja linnuvaatluskoht jalakäijaile ning jalgrattureile.

«Vana silla remondi kiirus sõltub sellest, missugust metoodikat peab seal kasutama,» selgitas Allik. «See selgub, kui on jõutud betooni remondini ja riivi-nimelise keskmise osani. Praegu on küll lootus, et kogu objekt saab 23. septembriks valmis.»

Alliku sõnul on ka tõenäone, et pinnasetööde mahu kasvust hoolimata jääb uue silla ehitus ning vana silla remont 70 miljoni kroonise algse eelarve piiresse. Allik märkis, et esiteks on osa töid läinud odavamaks, teiseks on ehitushinna sees ka kolme miljoni kroonine puhver ettenägematute tööde tarvis.

66 vaia maapõue

Indrek Mooratsi sõnul on tulnud ehitajail rassida looduslikult üsna vaenulikes oludes. Selle iseloomustuseks tõi ta silla kaldasammaste kindlustamise: sammaste alla rammiti 33 kuni 14 meetri pikkust raudbetoonist tugivaia, mis ulatuvad läbi pehmete setete liivakivisse. Sammaste mõõt on 35x35 sentimeetrit.

«Sajud pole iseenesest palju hullu teinud,» nentis Moo­­rats. «Raskete masinate pärast pidime luhaala nagunii killustiku ja geovõrkudega tugevdama.»

Rannu-Jõesuu silla 1,7-kilomeetristest peale- ja mahasõiduteedest on muldkeha valmis umbes 1,4 kilomeetril ning ligikaudu kilomeeter sellest on saanud juba ühekordse asfaltkatte. Tuleva aastaga algab tekiplaadi raketise ehitus, betoonivaluks tuleb aga ära oodata püsivad plusskraadid.