Venemaalt tuleva reostusega jännis Peipsi muutub tibake puhtamaks, sest Eesti-Vene koostöös sai euroliidu raha abil korda Pihkva ühe linnaosa heitveepuhasti.
Pihkva tegi sammukese reostuse vastu
2. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 200 000 elanikuga Pihkva linnaosa Pskovkirpitši rekonstrueeritud heitveepuhastisse lasti taas solki läinud reedel, kui Pihkvas kohtusid projekti Peipsiman eestvõtjad.
«Kohalike inimeste ja sealsete ajakirjanike huvi oli selle sündmuse vastu väga suur,» rääkis rekonstrueeritud heitveepuhasti käivitamisest piiriülest koostööd edendava Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre. «Pihkvas on reovee puhastamise olukord halvem kui Eestis.»
Liiga palju fosforit
Sama teab väga hästi Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur, kes on koos Eesti ja Vene kolleegidega aastaid uurinud Peipsi, Lämmijärve ja Pihkva järve seisundit.
«Mida lähemale Velikaja jõe suudmele, seda paksemaks muutub vesi,» iseloomustas Kangur vee reostatust piltlikult.
Pihkva järve vee analüüsid on kui halb unenägu: kuupmeetris vees on seal sada milligrammi fosforit ja see kandub ka Peipsisse.
Euronõuete järgi tohiks vees fosforit olla vaid 25 milligrammi kuupmeetri kohta. Peipsi järve aastate vältel jõudnud reostuse tulemusel on vee kvaliteet seal nii halvaks läinud, et näiteks rääbisele see järv enam elupaigaks ei sobi.
«Hea, et nüüd on Pihkvas reovee puhastamisel ots lahti tehtud,» märkis Külli Kangur. «Kuid väga tähtis on ka see, et töö läheks ikka edasi. Ühe väikse osa kordategemisest seal ei piisa.»
Margit Säre kinnitas, et nii Peipsimani projektis koostööd tegevad Peipsi Koostöö Keskus ja Peipsi Piirkonna Arenduskoda Eestist kui ka Pihkva linna munitsipaalettevõte Gorvodokanal, Piiriülese Koostöö Keskus ja Tšudškoi Projekt Venemaalt soovivad kirjutada jätkuprojekti, sest Pihkva vee- ja heitveemajandus vajab väga suuri investeeringuid.
Pihkva üht linnaosa heitvee puhastamisel aidanud Peipsimani projekt toetab Peipsi järve piiriülese veemajandusprogrammi elluviimist ning Eesti ja Venemaa keskkonnaspetsialistide ja omavalitsusjuhtide koostööd.
Omavalitsuste vahel on suhted viimasel ajal aga jahenenud, märkis Säre. «see ei tohiks nii olla, naabrid peaksid omavahel rohkem suhtlema,» ütles ta.
Euroraha abil
Pskovkirpitši heitveepuhasti rekonstrueerimine maksis ligi 1,5 miljonit krooni. Sellest üle poole tuli Euroopa Liidu Interregi IIIA/Tacis programmist, ülejäänu leidis Venemaa pool.
Lisaks heitveepuhasti töökorda seadmisele viidi 2007. aasta oktoobris alanud ja uue aasta veebruaris lõppeva projekti raames läbi rahvusvahelised koolitused loodusharidusest ja piiriülesest ökoturismist, valmis aruanne Peipsi veemajanduskava ellurakendamisest ning hiljuti tuli trükikojast ka venekeelne matkajuht «Peipsi/Pihkva järve märgalad».