Katsemaja tõmbab soojustusmaterjalid liistule

Igasugused andurid mõõdavad, kui hästi mingi soojustusmaterjal sooja peab. Ent maja ehitamise ainus mõte pole siiski soojustusmaterjalide katsetamine – ka maja enda ehitamise tehnoloogia on täiesti uudne. Naelu-kruvisid kasutatakse väga vähe, maja hoiavad koos tappühendused.

Sellise patenteeritud konstruktsiooniga maja kokkupanek sarnaneb pisut legomaja ehitusega. Kui katse kinnitab maaülikooli teadlaste lootusi, siis tähendab uus maja 20 protsenti väiksemaid ehituskulusid, pisemat küttearvet, ehitise pikemat eluiga ja veel üht-teist head.

Tegu on puithoonega, millele võib teha erinevalt tavalisest puitkarkassmajast hõlpsasti eriti paksu seina. See aga lubab paigaldada seina sisse tavapärasest rohkem soojustusmaterjali. Lõpptulemusena on lihtsam toota selliseid maju, mille küttekulu on eriti väike.

Ja veel – kui katse õnnestub, pole sellise konstruktsiooniga majale vaja paigaldada tuuletõkkeplaate.

Teadusele toetuv valik

Maja seina erinevates osades uuritakse 13 soojustusmaterjali omadusi alates tööstuslikust klaasvillast ja termovahust ning lõpetades pilliroo, hakk-kanepi, turba ja saepuruga. Kaheksa looduslikku materjali konkureerib viie tööstuslikuga.

Andurid mõõdavad muu hulgas puidu niiskuspaisumist, soojustuse veesisaldust ning soojusvoogu läbi seina, lae ja põranda.

Uus maja võib tähendada 20 protsenti väiksemaid ehituskulusid, pisemat küttearvet, ehitise pikemat eluiga.

Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljani sõnul mõõdetakse nii erinevate tööstustootjate soojustusmaterjalide kui looduslike soojustusmaterjalide soojapidavust. «Tahame kevadel öelda, milline paremini sobib,» lausus ta. «Mõõdame, kui palju sooja läheb läbi seina õue.»

Miljani kinnitusel räägitakse nüüdisajal seoses soojustusega peaasjalikult tööstuslikust Isoverist. «Aga kõik on unustanud, mis on saepuru, linaluu ja teised looduslikud materjalid,» rääkis ta. «Tahame anda võrdlevate katsete tulemusena inimestele valikuvõimaluse, mis toetub reklaami asemel tegelikele mõõtmistulemustele,» lausus ta.

Mõõtmised jätkuvad

Miljanil on kavas koos kolleegidega ehitada metsandus- ja maaehitusinstituudi hoonesse tulevikus eraldi kliimakamber, mille jagab kaheks uurimisalune majasein.

Ühel pool seina on tubane kliima, teisel pool aga saab tekitada erinevate temperatuuride ning vihma ja tuule mõju seinale ning selle sisse pandavatele erinevatele soojustusmaterjalidele. Lisaks soojapidavusele on kavas uurida ka seina mürakindlust.

Miljan mõõdab kolleegidega juba mõnda aega ka erinevate soojustusmaterjalide omadusi kiviseinal. Näiteks vahtplastist isolatsiooni puhul langeb soojustuspaneeli ja kiviseina vaheline niiskusesisaldus veidi alla 100 protsendi vaid juulis ja augustis.

Selliseid ehitusbuumi ajal vale tehnoloogiaga püsti pandud maju on Eestis määratu hulk.

• Testib 13 soojustusmaterjali soojapidavust

• Testib uudset patenteeritud ehitustehnoloogiat

Mõõdab ka:

• soojustuse ja seina vajumist

• puidu niiskuspaisumist ja -kahanemist

• puidu veesisaldust

• soojustuse veesisaldust

• soojusvoogu läbi lae ja põranda

• pööningul õhuniiskust ja temperatuuri

• katusepleki all, harjas ja räästas õhu liikumise kiirust ja kondensatsioonivee tekkimist