Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna valdusse minev vana keemiahoone valmib nii tellija kui ehitaja arvates tähtajaks. Teaduskonda rõõmustavad paranevad tingimused, muret teevad aga suurenevad halduskulud.
Remont viib turbaseinad ja jätab Pätsu-aja radikad
4. mai 2011, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli hanke- ja arendustalituse juhataja Heiki Pagel kinnitas, et 15. juuliks peaks viimistlustööd olema Jakobi 2 majas nii kaugel, et sissekolimist saab alustada kõigil neljal korrusel.
«Praegu suuri asju, mis võiksid takistuseks osutuda, pole küll ette näha,» tõdes peatöövõtja Oma Ehitaja projektijuht Valdo Rohtla.
Tema kinnitusel jätkuvad tööd suve teises pooles ilmselt hoone ees, kuhu tuleb uue parkimiskorraldusega parkla ning kus vahetatakse välja kõnniteekatted, ning sisehoovis. Hoov sillutatakse roosade plaatidega, ehitakse ilupõõsastega ning varustatakse pinkide ja jalgrattahoidjatega.
Kõik kokku maksab üle 3,8 miljoni euro ehk 60 miljonit krooni.
Oht kadus koos krohviga
Tartu Ülikooli poolt vana keemiahoone projekti juhtiv Viljo Vider rääkis, et suuremas jaos enne Teist maailmasõda valminud, Jakobi tänava äärses tiivas aga alles 1950. aastaks lõpetatud ehitise põhikonstruktsioonid olid heas korras. Paiguti tuli raudbetoonlagesid tugevdada vaid põhjusel, et tugevusstandardid on muutunud karmimaks.
Kasutuskõlblikuna on säilinud paljud 1938.-1939. aastal seintele kinnitatud radiaatorid. Muist autentseist radikaist, kui need surveproovile vastu peavad, jääb maja kütma ka tulevikus. Enamik on tulnud vahetada aga uute, sarnase moega Saksa radiaatorite vastu.
Remondi lõppedes ei tohiks Jakobi 2 seinte vahel olla enam kirbevõitu lehka, mis kujunes vanale keemiahoonele omamoodi visiitkaardiks. Videri sõnul kisuti lammutustöödega seintelt-lagedelt kogu vana krohvikiht. Seejärel kontrollis tervisekaitseamet, ega õhus ei leidu elavhõbedaaure või asbestitolmu. Asbestiga olid kaetud vanad ventilatsiooni- ja küttetorud.
Mullu 21. novembri hommikul rassisid keemiahoone neljandal korrusel tuletõrjujad. Päästeameti pressiteates ning uudistes kõneldi süttinud ehitusprahist ja saepurust, eile täpsustas Vider, et põhiliselt miilas hoopis põrandale vedelema jäänud turvas.
«Turvast oli kasutatud kergete vaheseinte täidisena, ilmselt heli isoleerimiseks,» selgitas Vider. «Millest tuli lahti läks, me teada ei saanud. Nagu öeldakse, nje poiman – nje vor (pole tabatud – pole varas, toim).»
Jakobi 2 majja kolib lõviosa filosoofiateaduskonnast. Lossi 3 majja jäävad ajaloolased ning tulevad juurde inglise ja slaavi filoloogid. Ülikooli 16 von Bocki majja jääb kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Ülikooli 18 Paabelisse saksa ja prantsuse filoloogid. Eesti filoloogidele jääb paar ruumi ka ülikooli peahoonesse, sh Veski-nimeline auditoorium.
«Auditooriumil on meile praktiline väärtus, sest see on 80-kohaline, aga loomulikult ka ajalooline tähendus, sest seal on õpetanud Lauri Kettunen ja Johannes Voldemar Veski,» nentis eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Helle Metslang.
Peades säästumõtted
Filosoofiateaduskonna dekaani Valter Langi sõnul kaob ümberkorraldustega küll ruumikitsikus, aga muret teevad kasvavad halduskulud.
«Kõik tuleb leida sisemistest reservidest, mida meil aga eriti pole,» sedastas Lang.
Tema sõnul püüab teaduskond säästa võimalikult palju vana mööblit kasutusse jättes, kuid 100 000 eurot tuleb siiski uue mööbli ostu panustada.