Athena keskuse pööningusaali on vallutanud jõuluõhtu ootus ja korralik annus absurdi, mis soojendab südant kõigil, kellele meeldib sürrealism ja teistpidi tegelikkus.
Mustvalge maailm täitub absurdist
/nginx/o/2023/10/18/15661127t1hfde9.jpg)
12. aprill 2011, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Üliõpilasteatri «Ivanovite jõulupuu» on Kalev Kudu lavastatud ja vene avangardisti Aleksandr Vvedenski kirjutatud näidend. Daniil Harmsi parima sõbra tekstis on põhilisteks märksõnadeks absurd, aeg ja surm ning vaatajate ees on nende kolme omavahelised seosed.
Lugu on iseenesest lihtne – on kari lapsi, vanemad, kuri lapsehoidja ja mitmed kõrvaltegelased, kes kõik ootavad jõulupidu. Mis paraku neile kunagi ei saabu, sest saatus astub vahele ja ühest mõrvast algab ahelreaktsioon. On täiesti tervislik, et vahelduseks seostatakse jõule ka muu kui kulla, karra ja päkapikkudega.
Mustas ja valges
Kogu tegevus käib kunstnik Martiini loodud minimalistlike ja leidlike mustvalgete dekoratsioonide taustal ja sees.
Loodud maailm toob hästi esile sündmuste äraspidisuse. Mustad ja valged torbikud on näitlejatele kestaks, mänguvahenditeks ja peidupaigaks. Paratamatult tekib seos WC ustel olevate kolmnurkadega.
Etenduse meeldejäävamad hetked olid punases valguses tantsiv üksik torbik ning puuraidurite varasem balletilik etteaste. Samuti torbikute lembehetk kujutletaval diivanil, mis tundus oma näilise kohatuse kõrval toonitavat hoopiski seda, et elu on elu, surm on surm ja elu eesmärk on toota elu.
Lavastusse on toodud autori remargid, sest neid olnuks patt mitte kasutada ja pealegi aitavad need luua meeleolu ja mängureegleid. Aktsenti lisavad laululised vahepalad, mille muusika on kirjutanud Ahti Bachblum.
Näitlejatena on laval nii Tartu Üliõpilasteatri vana kaardivägi kui ka uut verd. Igaühel on oma pisikesed soleerimishetked ja pärlid, et tuua vaatajate ette värvikad tegelaskujud mustvalgel taustal, samuti on tasakaalus massistseenid.
Trupp mängib lustiga ja seda on ka saalis istudes tunda. Seda lusti jätkub päris kauaks – igal teisipäeval ja kolmapäeval kuni mai lõpuni.
Puhkust loogikale
«Ivanovite jõulupuu» on liiga morbiidne, et olla jõululugu, kuid piisavalt lõbus, et olla kaaslane kevadõhtutel, mil hing ihkab teistpidi tegelikkust. Lavale on seatud äraspidine jõululugu, kus vaadeldakse elu tõsidust ja surmale lähenetakse läbi huumoriprisma.
Nauditav grotesk viib vähemalt tunniks – nii kaua vältab etendus – mõtted eemale harjumuspärasest maailmast ja annab loogikale võimaluse korraks puhkus võtta.
Athena keskuses
• Tartu Üliõpilasteater esietendas 5. aprillil Athena keskuses Aleksandr Vvedenski «Ivanovite jõulupuu» (1938), mille on tõlkinud Aare Pilv.
• Lavastaja ja helikujundaja Kalev Kudu, kunstnik Martiini, helilooja Ahti Bachblum.
• Järgmine etendus on täna kell 19.