Tartumaa üllatab nii tuntud kohtades kui metsades ja soodes

Kärneri veski, Alatskivi vald
Maakividest veski ehitati 1891. aastal Kopli talu peremehe Friedrich Kärneri soovil. Hoone oli algselt neljakorruseline. 1944. aasta sügisel varjasid end veskis kolm Saksa sõdurit. Vene tank tulistas neli lasku veski pihta. Väga suuri kahjustusi sellest ei tekkinud. Kolhoosi Koit ajal võeti veskil kaks korrust maha ja hoonest tehti silohoidla. Alatskivi sovhoosi ajal oli seal lahtise tsemendi hoidla. Praegu on hoone jälle Kopli talu omandis.

Virvisaare, Meeksi vald
Virvisaare on soosaar, mis asub ligi viie kilomeetri kaugusel Meerapalu külast Pedaspää soos. Saart ühendab Meerapaluga sootee, kevadel pääseb sinna vaid paadiga.

Vanasti olid saarel Pedaspää ja Meerapalu elanike põllulapid ning heinamaad. 1932. aastal müüs Kastre mõisnik Virvisaarel talude rajamiseks põllumaad, heina- ja soomaa anti pealekauba. Pedaspäält läksid soosaarele koos peredega Eduard Zovo, Jaan Padar, Bernhard Vares ja Voldemar Lukk. Pedaspäält võeti kaasa ka hooned, mida oli võimalik uues kohas kokku panna. Hooned on hästi säilinud, põhiliselt algupärasena. Suviti elatakse kõigis majapidamistes ehk Mäe, Edesaare, Kesksaare, Peräsaare ja Randtalu talus.

Tartu lennujaam, Ülenurme vald
Tartu tsiviillennuväli asutati Ülenurmele 16. mail 1946, lennujaamahooneks said vanad taluhooned. Tõusu-maandumisrajaks oli kolmnurkne põld, millelt sai lennata neljas suunas. Esmalt oli lennujaam mõeldud meditsiinilistele kiirabilennukitele. Lennukid olid Po-2, Jak-12 ja An-2. Hiljem andsid lennuväljale tööd ka põllu- ja metsamajandus, kaubavedu ja reisijad. Sel pildil olevas lennujaamas teenindati näiteks Piirissaarele, Tallinna, Jõhvi, Moskvasse, Leningradi, Kiievisse, Simferopoli ja Odessasse lennanud rahvast.

Vana lennujaama uksed pandi kinni 15. augustil 1981, kui koliti üle vast valminud lennujaama.

Allikas ja fotod: raamat «Tartumaa pärandkultuurist»