Lumekupp ja nõiapuu õitsevad hangede keskel

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõiapuud on sajandeid seostatud maagiaga. Usuti, et nõiapuu kaitseb inimest nõidade kurjade tegude eest. Harulistest okstest tehtud nõiavitsaga on otsitud kadunud asju, peidetud aardeid ja veesooni.
Nõiapuud on sajandeid seostatud maagiaga. Usuti, et nõiapuu kaitseb inimest nõidade kurjade tegude eest. Harulistest okstest tehtud nõiavitsaga on otsitud kadunud asju, peidetud aardeid ja veesooni. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kuigi tänavune kevad on muutlik nagu naise meel, eputab loodus esimeste õitega. Tartu Ülikooli botaanikaaias säravad kesk lund ja külma lumekupud ja nõiapuu.

«Inimestel on janu kevade järele väga suur,» ütles Tartu Ülikooli botaanikaaia administraator Lilia Murs. «Kevadisel koolivaheajal käis meil kevadet otsimas palju rahvast.»

Loodus tuli rahva soovile vastu: läinud nädala lõpus ajasid õues alpinaariumis oma õied lahti sinilille ja kullerkupu sugulased lumekupud. «Lumekupud ongi Eestis esimesed õitsejad,» selgitas Tartu Ülikooli botaanikaaias väikeste ja suurte silmaringi laiendav Tartu Keskkonnahariduse Keskuse õpetaja-programmijuht Tarmo Niitla. «Õige pea lööb õied lahti ka lumeroos.»

Nõiapuu võlub õitega

Päikesekollaste õitega ja vaid päikese käes oma õied lahti ajavale lumeroosile pakub õitsemises seltsi ka nõiapuu, mis tegelikult on põõsas. «Mõnel soojal talvel on nõiapuu õitsenud ka novembris,» rääkis Tarmo Niitla.

Sama trikki on botaanikaaias teinud ka näsiniin, aga sel kevadel ei tee see kaunite roosade õitega mürgine põõsas veel teist nägugi. Ka sarapuu alles tukub ning lumikellukesed ja sinililled on botaanikaaias paksu lume all. Aga väiksel ringkäigul jäi Tarmo Niitlale silma elavnenud kirss-kontpuu, mille õiepungadel olid reedel juba paljutõotavad praod.

Botaanikaaia palavas palmihoones ja troopikamajas on kevadet aga iga nurga peal. Palmiaia aednik Jaan Kotter soovitas kindlasti pilgu peale heita strelitzia nicolai edevale õiele. Strelizia nicolai kõige tuntum sugulane on paradiisilill.

Orhideenäitus kestab

Botaanikaaia õppeklassis väljas oleval näitusel «Lehtpuud kevade ootel» on kirsi-, õuna- ja pirnipuult võetud okstel õied puhkenud, neile ei jää alla ka pihlakas, arukask, sanglepp, hall lepp ja vaher. Näitusel esimeste seas õide puhkenud toomingas võttis aga millegipärast hoo maha: õis närbus ära, aga kohe-kohe on puhkemas uus.

«Tahame selle väljapanekuga näidata, missugused on meie lehtpuude pungad,» ütles Tarmo Niitla. Näha ja teada saab palju: näiteks pajatab Tarmo Niitla, et vaid Eesti lõunapiiril kasvavast harilikust kikkapuust prooviti kunagi, ilmselt Nikita Hruštšovi maisikasvatusideest kantuna, kautšukit saada.

Muide, ka troopikamajas kasvavad orhideed ei tea, et orhideenäitus on lõppenud ja paljud põnevad tegelased on õied lahti löönud. Nende hulgas masdevallia, mis ei näe üldse orhidee moodi välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles