Pole ju mingi uudis, et riigikogu valimised (nagu igasugu valimised poliitikutele) on justkui eksam, kus antakse hinne tehtud tööle. Nüüd andsid valijad hinde riigikokku kandideerivatele poliitikutele.
Vahur Kalmre: võitjad ja kaotajad
8. märts 2011, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult nii selge see asi muidugi pole. Kui riigikokku kandideerib linnapea, siis mis töö eest see hinne ikkagi tuleb? Ju ikka linnapea töö eest, millele lisandub väike ettekujutus, kas linnapea saab ka suures poliitikas hakkama. Kui kandideerib minister, on asi selgem: siis tuleb hinne tema ministritöö eest. Kui aga kandideerib uustulnuk, ju siis sisaldavad hääled vaid lootust, et senine töö mõnel muul alal on nii tubli, et valija saadaks selle mehe või naise hea meelega ka poliitikat tegema. Senistele riigikogu liikmetele on see muidugi puhas eksamipäev.
Nagu ikka, on kõigil valimistel oma võitjad ja kaotajad. Kuigi esimesel pilgul jäi Tartus kõik endiseks: nagu eelmistelgi riigikogu valimistel 2007. aastal sai Reformierakond siit kolm mandaati, IRL kaks, sotsid ja Keskerakond kumbki ühe. Rohelised ja Rahvaliit jäid mandaadist ilma, aga see pole ka mingi üllatus. Terves riigis oli roheliste langemine aimata, Rahvaliidu oma ette teada.
Päris samaks siiski Tartus olukord ei jäänud, ja sellest võib ehk mingeid aimusi teha tulevikukski. Näiteks järgmisteks kohalikeks valimisteks 2013. aastal.
Võitjad on Tartus selgelt ja kindlalt sotsiaaldemokraadid ja IRL. Sotsiaaldemokraadid möödusid Keskerakonnast ja võtsid sisse erakondade hulgas kolmanda koha ning ka võrreldes iseendaga said nad hääli oluliselt rohkem (2007. aastal 5996, nüüd 8592). Natuke väiksema tõusu tegi IRL (2007. aastal 9607 häält, nüüd 11 159), kuid see tõus vähendas nende vahet Tartu traditsioonilise liidri Reformierakonnaga.
Oma häältearvu suurendas küll ka Reformierakond (2007. aastal 15 335, nüüd 15 800), kuid sisuliselt on see samal tasemel püsimine.
Samamoodi püsis omal tasemel Tartus ka Keskerakond, kes sai nüüd 7105 häält 2007. aasta 7171 hääle vastu. Rohelised ja Rahvaliit kadusid ka nende arvude tabelis peaaegu pildilt.
Isikuti oli kõige suurem «intriig» ehk traditsiooni rikkumine Reformierakonnas.
Seni on nende esinumber Tartus olnud ikka linnapea, kuid nüüd maandus sellele kohale hoopiski kultuuriminister Laine Jänes. Urmas Kruuse toetajad paleepööret siiski teha ei lasknud, Kruuse sai kindla võidu (Kruusel 6827 häält Jänese 2212 vastu).
Kõige silmanähtavam kaotaja oligi neil valimistel ehk Laine Jänes. Eelmistel valimistel troonis ta linnapea töö eest saadud 9303 häälega, nüüd andsid tartlased talle kultuuriministri töö eest vaid 2212 häält. Mis iganes selle taga ka ei ole, kuid tartlaste lootused neli aastat tagasi, et Jänes ka suures poliitikas ja administreerimises hakkama saab, osutusid nüüdsete valimistulemuste valguses selgelt ülepaisutatuks. Tartlaste hinnang Jänesele oli selge: neli aastat pole meie avanssi riigipoliitikasse minekuks õigustanud. Lohutuse Jänes siiski sai ning riigikogusse ta läheb.
Teised suured poliitikud said tartlastelt eksamihindeks hea, et mitte öelda väga hea. Haridusminister Tõnis Lukas suurendas oma häältesaaki (2007. aastal 3979, nüüd 4810), samuti kasvas riigikogu liikmete Margus Tsahkna (2007. aastal 786, nüüd 3239) ja Heljo Pikhofi toetajaskond (2007. aastal 2205, nüüd 3268). Ainsa uue tulijana tegi väga hea tulemuse Rait Maruste.
Ja siis see teine «intriig» – mida teeb talle antud mandaadiga linnapea Urmas Kruuse.
Ehk peaks õppust võtma oma eelkäija Laine Jänese tõusust ja langusest. Liiga kiiresti ja järsult ei peaks tõususamme tegema, sest nii ei pruugi jalgealune veel kuigi kindlaks kujuneda, kui uus aste juba jalad võnkuma võtab. Ligi seitse tuhat toetushäält on Urmas Kruusele just paras pagas, et Tartus paljud asjad korda teha. Vanust pole veel kuigi palju, küll jõuab Tallinnagi rongiga ministriks sõita.