Prügifirma vahetusest sündis pahandus

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Toots lisas ühele Tartu linnavalitsusele saadetud kirjale fotod ületäitunud prügikastidest Ränilinna kortermajade juures. Saateks kirjutas ta: pildimaterjal sujuvast jäätmeveo käivitumisest seisuga 14.02.2011. Ragn-Sells läinud, Veolia tulemata.
Urve Toots lisas ühele Tartu linnavalitsusele saadetud kirjale fotod ületäitunud prügikastidest Ränilinna kortermajade juures. Saateks kirjutas ta: pildimaterjal sujuvast jäätmeveo käivitumisest seisuga 14.02.2011. Ragn-Sells läinud, Veolia tulemata. Foto: Irja Toots

Veebruari alguses pidi Ränilinnas senise prügifirma Ragn-Sellsi välja vahetama Veolia, kuid ühe korteriühistu esindaja kirjad linnavalitsusele näitavad, et vahetus oli kõike muud kui sujuv.

Seni viimase kirja pani Aardla 146 juhatuse liige Urve Toots teele läinud pühapäeval ja läkitas selle nii Tartu linnamajanduse osakonna juhatajale Rein Haagile kui ka lehetoimetusele.

Ühistu probleemid selle päeva seisuga võttis Toots kokku nii: ei ole lepingut, konteinerid on küll nüüd toodud, kuid markeerimata, vanapaberikonteiner väike ja lukustatud.

Pikk lepingu ootamine

Kirjas viitab Toots, et alles 14. veebruaril sai ühistu Veolialt eeltäidetud lepingu, mis aga sisaldas ebatäpsusi. Näiteks konteinerite kaugus autost oli märgitud null meetrit, aga prügimaja puhul pole see võimalik. Liiatigi tundus kohatu sõlmida leping tagantjärele kuu algusest.

«Andsin sellest e-kirjaga teada. Nimetasin puudused ja palusin muuta olmeprügikonteinerite tühjendusgraafikut. Sain automaatvastuse, et minu kiri on kätte saadud ja sellega tegeldakse esimesel võimalusel. Võimalust ei ole leitud, konteinerid on täis, kontakti jäätmevedajaga ei saa,» kirjutas ta.

Toots oli kirjavahetust linna keskkonnaametnikega alustanud juba jaanuari lõpus, kui oli ajalehest lugenud vedaja vahetusest ja kui ilmnes, et teavituskiri vedaja vahetusest ja leping olid saadetud valel aadressil.

Tartu linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Kaire Kalgi vastuskirjast oli ta saanud muu hulgas teada, justkui oleks linnavalitsus otsepostituse teel teavitanud kõiki ühistumajade korteriomanikke, kuid nii see polnud.

Kalk parandas hiljem, 8. veebruaril, et see väide oli ekslik – linnavalitsus saatis teavituskirjad siiski ühistute postiaadressidele, tuginedes linna maakorralduse andmebaasile. Aardla 146 kirja miskipärast ei saanud.

Kuid lisaks sellele, et polnud lepingut, et olnud Veolia toonud prügikonteinereid.

Need saabusid kohale alles 10. veebruaril. Toots kirjutab, et Veolia tõi korteriühistu jäätmemaja kõrvale kaks tähistamata konteinerit.

«Mille jaoks – olmejäätmed, paber, pakend –, ei tea. Ühistul on lukustatud jäätmemaja ja väljaspool olevatesse konteineritesse paigutatud prügi eest ühistu ei vastuta ja tühjendamise eest ei tasu. Jäätmemajja paigutamisel peavad kõik konteinerid olema tühjad ja puhtad,» jätkab Toots 11. veebruari kirjas. Lepingut ei olnud jäätmevedajalt laekunud endiselt.

Kirja lõpus küsis Toots veel: «Korraldatud jäätmevedu keelab üheselt teistel piirkonnast jäätmeid vedada. Seega – kuhu KÜ Aardla 146 peaks panema Ragn-Sellsi konteineritesse kuu algusest alates kogutud jäätmed?»

Seejärel kaevus Toots korraldatud jäätmeveo lepingusse, mille linn on Veoliaga sõlminud, ja avastas, et veo ainuõiguse saaja pole sugugi kõiki punkte täitnud. Peale selle avastas ta, et firma kodulehel on info uuendamata ja Tartu linna kodulehel samuti. Vananenud teave korraldatud jäätmeveo piirkondade ja lepingute kohta pärines linna kodulehel aastast 2007.

Linn möönis eksimusi

Esmaspäeval, 14. kuupäeval lisas ta kirjale fotod ületäitunud konteineritest naabermajade juures kommentaariga «Ragn-Sells läinud, Veolia tulemata».

Viimases, läinud pühapäeva kirjas ütleb Toots, et Ränilinna toodud konteinerid on avatud, mustad ja roostes.

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles juhtunut kommenteerides, et süüdistusi on palju ja osa ka aluseta, näiteks ei pidanudki konteinerid olema uued.

Linnavalitsuse keskkonnateenistuse spetsialist Kaire Kalk ütles, et probleemide juured olid selles, et korteriühistu aadressiks oli eelmise vedaja Ragn-Sellsi andmebaasis Gildi 2, kust ühistu tellib raamatupidamisteenust. Veolia võttis klientide andmebaasi üle.

Rein Haak möönis Tootsile saadetud vastuskirjas aga, et tõepoolest on Veolia rikkunud paari lepingupunkti.

Esiteks seda, et teave jäätmeveolepingu sõlmimise võimaluste, veograafiku ja hinnakirja kohta tuleb jäätmevaldajale saata hiljemalt kuus nädalat enne veo tegelikku algust.

Teiseks nõuet avaldada kodulehel jäätmeveolepingu tingimused, blankett ja juhised lepingu sõlmimiseks. Sellega seoses lubas linnavalitsus firmale teha ettekirjutuse.

Suurema osa etteheidetega linn siiski ei nõustu, ja mis puutub konteinerite jäätmemajja paigutamisse, siis selle kohta leidis Kalk, et ühistu asi on anda koodid.

«Ega linnavalitsuse ametnikud lähe jäätmemaja ust lahti tegema,» ütles Kalk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles