Tartus on võimsamate (üle 0,3 MW) põletusseadmete valdajatele väljastatud 60 välisõhu saasteluba. «See on ka ligilähedane korstnate arv,» selgitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni välisõhu spetsialist Ethel Tekkel.
Õhku paiskub tonnide viisi saasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne loa taga on korraga mitu saasteallikat, nii et Tartus võib olla praegu umbes 70 suuremat aktiivset korstent. Need kuuluvad soojatootmisettevõtetele ja ka neile, kes kasutavad katlaid oma tootmishoonete soojendamiseks või otse tootmisprotsessis.
Peamine kütus, mida Tartu suuremates põletusseadmetes kasutatakse, on maagaas, hakkepuit ja turvas.
Üldine välisõhu kvaliteet on Tartus võrreldes mõne teise suurema linnaga välisõhu spetsialisti hinnangul hea, sest siin ei ole väga suuri tööstusettevõtteid. Õhu kvaliteedi halvenemist põhjustab tema sõnul pigem autoliiklusest tulenev õhusaaste ja talvisel ajal ka lokaalküte sellistes linnaosades nagu Karlova ja Supilinn.
Keskkonnateabe keskuse halduses tegutseva välisõhu saasteallikate infosüsteemi andmetel paiskus aastal 2009 Tartu linnas võimsamate (üle 0,3 MW) põletusseadmete korstendest õhku ühtekokku pisut üle 40 294 tonni saasteaineid.
Siia ei ole arvestatud Anne Soojuse Lohkva koostootmisjaama koguseid, sest see tegutseb Tartu piiridest väljas. Andmed on 2009. aasta kohta, sest möödunud aasta aruandeid veel koostatakse. (TPM)
Korstnast kerkib gaase ja tahket ainet
Kütuste põletamisel paisati 2009. aastal
Tartu linnas õhku järgmisi saasteaineid:
• SO2 (vääveldioksiid) 11 086 kg
• CO (süsinikmonooksiid) 427 470 kg
• CO2 (süsinikdioksiid) 39 652 930 kg
• NO2 (lämmastikdioksiid) 82 730 kg
• lenduvad orgaanilised saasteained 69 610 kg
• tahked osakesed 50 490 kg
• raskemetallid 99 kg
Allikas: välisõhu saasteallikate infosüsteem