Mullu sügisel käisid kaks meest Tartu linna kulul Stockholmi armeemuuseumis pildistamas ja mõõtmas Tartu kindlustuste maketti aastast 1686, et valmistada sellest Tartusse koopia. Aga pärast seda tuli seisak.
Ajaloolise Tartu maketi kopeerimine soikus
18. veebruar 2011, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal saatis koopia valmistamise eestvedaja ajaloolane Kalle Kroon, üks kahest Rootsis käinust, nukras toonis kirja, mis algas sõnadega: «See maketi koopia jääb ära.» Ta nentis, et abilinnapea Jüri Sasi ei reageeri enam kirjalikule pöördumisele.
Armeemuuseum on väljendanud valmidust tuua makett kevadel Tartusse, kus seda saaks linnarahvale näidata, kuid peaeesmärk on lihtsustada koopia tegemist.
Alternatiiv on sõita kontrollmõõtmisteks Rootsi vahet, kus näiteks savist vahemudelil mõõtmeid korrigeeritaks. Kuid Tartu linnamuuseum olevat Krooni sõnul teatanud, et neil puuduvad nii ruumid kui raha maketi vastuvõtmiseks.
Nüüd ei tahtvat asjast midagi teada ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, kes varem olevat väljendanud valmidust leida pind maketi mahutamiseks. Puust maketi koopia valmistaja oleks seniste plaanide kohaselt ERMi näitustemeister Arvi Tragel, kes oli teine Rootsis käinu.
Sasi ütles, et maketi asjast pole tõesti mitte midagi saanud ega saagi lähiajal, sest maketi koopia tegemise eelarve on võrreldes algul küsitud 58 000 krooniga kahekordistunud ja nüüd küsitakse 110 000 krooni, mis on linna reservfondist raha eraldamiseks liiga palju.
«Rääkisime ka linnamuuseumiga, et nemad võtaksid selle üle, aga praegu otsib muuseum raha teistele objektidele,» rääkis Sasi. «Iseasi, et võib-olla saame seda raha lisaeelarvesse planeerida. Ma ei ignoreeri midagi, otsime lahendust.»
Tartu linnamuuseumi direktor Merike Toomas ütles, et direktorid kipuvad olema küünilised inimesed, sest küsivad kohe, mis miski maksab. Maketi pooleks aastaks Tartusse toomine ja siin eksponeerimine oleks tema kalkulatsioonide järgi maksnud poole miljoni krooni kanti – vedu spetsiaalses autos, kindlustamine, turvaseadmetega klaasvitriini ehitamine jms. Muuseumi näituste eelarve on vaid 104 000 krooni aastas.
Ruumimure on tõsine, sest ainus ruum, kuhu see mahuks ja sobiks, oleks saal. Kuid siis ei mahuks sinna midagi muud.
Toomas kinnitas aga, et muuseum on maketti tahtnud juba tosin aastat tagasi praegust väljapanekut kujundades. Siis aga ei saanud koopiast asja, sest Stockholmi armeemuuseum oli remondis. Nüüd kavandab muuseum seda tulevasse väljapanekusse, mis tuleb, kui ruumi juurde saab.
ERMi direktor Aru sõnas, et on endiselt valmis maketi kopeerimisele ruumi leidmisega kaasa aitama, kuid originaali Tartusse toomise rahastamise võimalust muuseumil pole.
Kalle Kroon ütles eile aga, et tema teada ei oleks maketi Tartusse toomise eelarve kindlasti nii suur, pealegi on armeemuuseum teatanud, et kaks nende töötajat tulevad aprillis Tartusse ja on valmis maketi ära tooma. «Keegi peaks ainult tegema deponeerimislepingu,» ütles ta.
Esimeseks Rootsi-ekspeditsiooniks linna eraldatud 5000 krooni pole Sasi sõnul tühja makstud, sest Krooniga on sõlmitud leping, et reisilt hangitud materjalid on linna omad.