Hädad käivad ikka inimesi, mitte kive ja kände pidi. Laias laastus tuhande inimesega Kallastel oli mullu kaks tõsist hädaolukorda. Alles sügisel, 24. oktoobril kukkus keset linna Peipsisse kuueaastane poiss. Juba vee alla vajuma hakkava lapse päästis kohalik mees Igor Klaos, kes oli hiljuti seljaoperatsioonilt tulnud.
Märtsis läks Oja tänaval põlema vana puumaja. «Seal on meil majad ju tihedalt üksteise kõrval,» rääkis Kallaste linnapea Viktor Nukka. «Kui Ženja poleks kiiresti ja oskuslikult tegutsenud, oleks pool linna võinud maha põleda.»
Vabatahtlikke jätkub
Ženja on Jevgeni Petšjonkin (46), kes on 13 aastat ametis Lõuna-Eesti päästekeskuse Alatskivi komandos päästjana. Nüüd on tal veel üks amet: eelmise aasta lõpus rajatud mittetulundusühingu Kallaste vabatahtliku päästekomando pealik. «Ženja on meil ju ainus pagunitega mees,» selgitas linnapea.
Kallaste vabatahtlik päästekomando tekkis vajadusest ja soodsast juhusest. «Meil ei ole enam kümme aastat kohapeal töötavaid päästjaid,» rääkis Viktor Nukka. «Alatskivi ei ole küll kaugel, aga õnnetuse korral loeb kiirus väga palju.»
Nii ei mõeldudki Kallastel kaua, kui Lõuna-Eesti päästekeskus pakkus väikelinnale palju aastaid Valgas päästjaid teeninud Zil 130 päästeautot. Masin võeti vastu ja praegu seatakse seda Alatskivi komandos töökorda. Vabatahtlikest ei ole kah Kallastel puudust, sest eelmise nädala seisuga oli end komandosse kirja pannud 19 inimest ehk pea kaks protsenti linnakese elanikest.
Vabatahtlike päästjate koolitustele ja hiljem oma inimestele on valmis appi minema peale komando pealiku ja linnapea kalurid Andrei Orlov (40), Eduard Landzberg (21), Dmitri Nikolajev (36), Fjodor Kljavin (50), Nikolai Bogdanov (45), Andrei Petšjonkin (24) ja Gavril Feklistov (49).
Veel on komandos linna heakorratöötajad Aleksander Belov (53) ja Konstantin Potašenkov (22), Kallaste linnavalitsuse heakorraspetsialist Leonid Fjodorov (65), kohalik abilinnapea Aleksandr Kur-nassov (44), noortekeskuse president Ilja Kljavin (22), hiljuti kaitseväest tulnud Kirill Bogdanov (21) ja töötu Igor Klaos (40).
Õrnema soo esindajaid on kolm: 12. klassis õppiv Anna Bogdanova (18) ning noortekeskuses tegutsevad Svetlana Usmanova (22) ja Kristina Feklistova (22).
«Nimekiri pikeneb iga päevaga, soovijaid tuleb üha juurde,» lisas linnapea.
Esimesena appi
Mida priitahtlikud siis tegema hakkavad? «Meie eesmärk on õnnetuse korral alati esimesena appi jõuda,» selgitas Jevgeni Petšjonkin. «Häda korral teeme kõik seda, mida oskame.»
Enne appi tõttamist käivad vabatahtlikud päästjad koolitustel, osa mehi läheb oma oskusi treenima ka alarmsõiduki juhi kursustele, et oma päästeautoga kiiresti ja ohutult hakkama saada.
Koos tehakse korda päästeauto garaaž ning tulevikus on kavas komandole hankida ka päästepaat. «Emajõel ja Peipsil pole veepolitseid ega päästjaid,» ütles Viktor Nukka. «Meie kalurid teavad Peipsi ohte ja tunnevad järve hästi, nemad jõuaksid hädalistele kiiresti appi.»
Veel kaugemale vaadates võib vabalt juhtuda, et Kallaste saab jälle oma tuletõrje puhkpilliorkestri, nagu oli aastaid tagasi. «Kõige tähtsam on siiski see, et inimesed tahavad oma vabast ajast midagi enda linna heaks ära teha,» kinnitas Viktor Nukka. «On hea, et mõistetakse: see on meie linn ja meid ei päästa keegi muu kui me ise.»
Kallaste vabatahtlike päästjate komando päästeauto teeb esimese paraadsõidu linnakese uulitsatel laupäeval, 19. veebruaril, kui kalurid toovad kell 10 keskväljakule oma karakatid ja teevad huvilistele väikse kalapüügikoolituse. Õrnem sugu võib sel ajal patseerida talvelaadal või jälgida pingelist pannkoogivõistlust.
Kallaste linnavalitsus annab sel päeval Igor Klaosele lapse elu päästmise eest linna aumärgi. Päästeamet on Igor Klaose kutsunud aga 21. veebruariks Tallinna elupäästja medalit vastu võtma.
Mäksa pritsumehed valmistuvad vesiseks kevadeks
Aastaid päästjaid teeninud vana Ural on jälle rivis. Pea 30-aastase võimsa masina lasi töökorda seada mullu talvel suuremate õnnetuste korral eritehnikaga appi minemiseks rajatud mittetulundusühing Mäksa Priitahtlike Pritsumeeste Selts.
«Suurtel õnnetustel ei ole meie Urali õnneks veel vaja läinud,» ütles Mäksa Priitahtlike Pritsumeeste Seltsi juhatuse liige, pikka aega päästjana töötanud Elmar Murs. Väiksematel õnnelikel õnnetustel on 1984. aastal valminud Ural aga tuleproovi läbinud: sellele masinale peale sätitud vintsiga on jälle teele tõmmatud kolm libedaga kraavi sõitnud liinibussi ning Kuremaa järvelt on kindlale maale sikutatud traktor. Urali vintsi tõmbejõud on 20 tonni ja läbi plokiratta 40 tonni.
Mäksa pritsumeeste järgmine eesmärk on varakevadeks korda saada kaks pumbajaama, mille ühe pumba võimsus on 110 liitrit vett sekundis. «Lund on palju ja kevadel võib tulla üsna suur uputus,» selgitas Elmar Murs. «Oleme selleks ajaks oma pumbajaamadega valmis Tartusse appi tulema.» (TPM)