Seni internetis pigem passiivselt nõu andnud politsei tahab muutuda aktiivsemaks ning palgata inimesed, kes hakkaksid kodanikke kaitsma ka võrgukeskkonnas.
Politsei hakkab küberkiusamist jälgima
3. veebruar 2011, 07:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt kinnitas, et politsei peab turvalisuse tagamiseks näitama end seal, kus on inimesed, ehk siis ka internetis. «Eesmärk on olla kohal, märgata, nõustada ning vajadusel alustada menetlust juba internetist väljaspool,» selgitas Küüt.
Parasjagu on küberpolitsei alles käivitamisjärgus, kuid lõppenud on konkurss internetipolitseinike leidmiseks, kuhu saabus 30 avaldust. Nende seast valib amet veebruari keskpaigaks välja esialgu ühe või kaks spetsialisti.
Küberkiusamise vastu
Üheks suurimaks probleemiks peab Küüt küberkiusamist, mida on kindlasti veelgi raskem märgata kui kiusamist koolis või tänaval. «Kui inimene riputab üles enda foto ja selle alla hakkavad ilmuma solvavad kommentaarid, siis sellele võivad järgneda üleelamised, mis viivad välja raskete tagajärgedeni, ehk isegi enesetapuni,» tõi Küüt näite.
Sageli ei ole sellised juhtumid seaduse silmis kuriteod. See aga ei tähenda, et sellega ei tuleks tegeleda, rõhutas peadirektor.
Ennetustöö eesmärgiks ongi rohkem inimeste abistamine ning turvalisem internet. Politsei ei hakka valvama või nuhkima, mida keegi kirjutab, küll aga ollakse avatud, et kõik inimesed saaksid vajaduse korral abi.
Politsei- ja piirivalveametis otseselt internetipolitsei käivitamise eest vastutav kriminaalpolitseiosakonna üleminspektor Anu Baum lisas, et peamiselt võetakse suund alaealiste kaitsele. Selleks sukeldutakse näiteks suhtlusportaalidesse või noortefoorumitesse.
Parem kättesaadavus
Baum lisas, et internetis vajavad kaitset kõik, kes ei tunne ennast turvaliselt. «Loomulikult on võrgus sihtrühmad, kes võivad kergemalt kuriteo ohvriks sattuda, enamasti on nendeks lapsed.» Ta lisas, et ka täiskasvanud ei ole tänapäeval küberruumis kahjuks sugugi alati kaitstud.
«Suurem fookus on suunatud siiski noortele. Ning lisaks internetile ja seal tekkivatele probleemidele oleme valmis andma nõu ka nendes küsimustes, mis ei puuduta otseselt internetti,» rääkis Baum.
Paljuski võtab Eesti internetipolitsei oma töös aluseks kogemusi Soomest, kus internetipolitsei juba töötab. Soome kolleegide näited kinnitavad, et virtuaalsesse politseijaoskonda pöörduvad noored esmajoones selliste raskete teemadega nagu koolikiusamine, igapäevases elus ettetulevad probleemid, narkootilised ained, juhilubade taotlemine jne.
Nii politsei kui ka internetipolitsei peavad tegutsema seadustes ette nähtud alustel ja korras. Juhul kui ka internetis on tegemist ebaseadusliku tegevusega, näiteks alaealise seksuaalse ahistamisega, ning on piisav alus kriminaalmenetluseks, siis menetletakse juhtumit vastavalt kriminaalmenetlusseadustikule ja territoriaalsuse printsiibile täpselt samamoodi.
Baum leidis, et politsei kohalolek veebis teeb paljudele inimestele politsei poole pöördumise ning oma probleemile lahenduse saamise palju lihtsamaks ja kiiremaks.
Vajalik IT-taip
Küberpolitseinikelt nõuab amet eelkõige politseialast ettevalmistust, kuid ka keskmisest paremaid teadmisi internetist. «Väga olulised on isiksuseomadused. Ta peab olema võimeline suhtluseks väga erineva tausta ja probleemidega inimestega, » märkis Baum.
Tema sõnutsi saab internetipolitseinik enne küberkeskkonnas tegutsema hakkamist ka mitmeid koolitusi, mis kätkevad nii suhtlemist, psühholoogiat, etiketti kui ka ITd.