Noorukit paeluvad halli varjundid

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lootus» on Kahrut Vilbaste üks vähestest näitusetöödest, kus on kasutatud veidi erksamaid värve.
«Lootus» on Kahrut Vilbaste üks vähestest näitusetöödest, kus on kasutatud veidi erksamaid värve. Foto: Sille Annuk

«Ma tahaks ennast kunstnikuks pidada,» mõtiskles Kahrut Vilbaste eile pärast oma esimese isikunäituse avamist Karlova gümnaasiumi galeriis. «Nüüd vist juba võib.»


Esimest korda oma joonistuste näitamine kõigile koolikaaslastele ei olnud 17-aastasele noormehele eriline julgustükk, palju hullem oli hoopis näituse avamine. «Mulle ei meeldi avalikult kõigi ees rääkida,» ütles Vilbaste pidulikku üritust meenutades.

Karlova gümnaasiumi galeriisse on üles riputatud seitse suurt joonistatud pilti, suurem osa neist esmapilgul vaadates mustvalged, vaid paar tükki pisut värvikamad. Vilbaste selgitas, et sellel on mitu põhjust.

Sünged tööd

Esiteks ei ole ka hariliku pliiatsiga tehtud pildid ainult kahevärvilised, vaid toone on seal lugematu hulk. Teiseks näevad need tema arvates paremad välja ning kolmandaks pole ta enda sõnul värvide kasutamist veel rahuldavalt selgeks saanud.

Kõigi näitusel olevate tööde tegemiseks kulus noormehel ära üheksa pliiatsit, pisut rohkem kui üks pliiats pildi peale. Aega kulus igaühele aga umbes 30 tundi järjest joonistamist.

«Ma joonistan nii kaua, kui magama jään,» rääkis Vilbaste, kokku kulus aega umbes kolm kuud. Viimane pilt valmis ergutava matetee abil alles viimasel ööl enne raamimist.

Üks töödest on tehtud tellimusena. «Klassiõde ütles, et tee midagi romantilist ka. Romantiline osa on all paremas nurgas,» näitas Vilbaste muiates käsikäes jalutavat paarikest. Suurem osa pildist kujutab hävingut ja maailmalõppu.

Ka teiste piltide toon on pealtnäha üsna sünge, seda sellepärast, et noort kunstnikku huvitab katsetamine valguse ja varjuga. Nii näeb ühel pildil näiteks pimedas koopas helendavaid seeni.

Mingi ühtse teema järgi ta oma pilte ei teinud. «Näituse pealkiri on «Elu»,» rääkis Kahrut Vilbaste. «Sest elu on ainus, mis kõiki neid töid ühendab.»

Näituse jaoks töid tehes arvestas Vilbaste, et inimesed vaatavad neid möödaminnes, ning panustas pigem üldmuljele kui detailidele. «Kui ma näiteks A4 peale joonistan, siis võib päris hulluks minna.»

Tema töid on eksponeeritud varemgi, sest noormees õpib lastekunstikoolis.

Tulevikus skulptuur

Vaatamata napile eale on noormehel plaanid kindlalt paigas: järgmise aasta kevadel lõpetab ta keskkooli ning edasi tahab kindlasti minna Tartu Kõrgemasse Kunstikooli õppima. Mitte küll joonistamist või maalimist, vaid hoopis skulptuuri.

Kui kauaks Vilbaste tööd vaadata jäävad, pole õppealajuhataja Imbi Goldmani sõnul veel täpsemalt arutatud.

Võimalust oma töid koridorigaleriis näidata on Karlova gümnaasiumis õpilastele pakutud juba 1995. aastast alates.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles