Kolm organisatsiooni soovivad massiküüditamise mälestamiseks Turu ja Rebase tänava ristmiku lähedusse rajada Pisarate pargi, kus saaks tutvuda massiküüditamiste ajalooga.
Tartusse soovitakse rajada Pisarate park
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto sõnul on läbirääkimised raega sujunud kenasti ja linna suhtumine ideesse on olnud positiivne, kuigi konkreetseid samme idee teostamiseks pole veel astutud.
Tartu linnavalitsuse pressiesindaja sõnul pole raad Pisarate pargi küsimuses veel seisukohta võtnud, sest kiri jõudis nendeni alles eelmise nädala lõpus. Küll aga nenditi, et idee oleks tehtav, kuid eelnevalt tuleb siiski selgeks teha, kuidas park sobituks erinevate planeeringutega ja arengukavadega ning milline oleks pargi maht.
«Lisaks on häirivaks see, et mälestuskivi pandi suvel sinna ilma mingisuguste kooskõlastusteta, mille kohta neile ka kiri saadeti,» toonitati rae vastuses.
Praegu asubki Turu ja Rebase tänava ristmiku juures mälestuskivi, mis annab möödujatele ja uudistajatele teada, et just sealt said alguse 1941. aasta 14. juuni ning ka 1947. ja 1949. aastal läbiviidud massiküüditamised.
Omanäoline park
SA Mälestusfond Ristideta Hauad, MTÜ Eesti Memento Liidu ja Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu sooviks aga, et samale alale loodaks «elav» mälestusmärk ehk Pisarate park, mis meenutaks ja kannaks igavesti mälestust neist, kes süüta pidid alluma vägivallale ja kannatama Siberi rasketes tingimustes.
«Selles mõttes elav, et see park oleks kohal, kus reaalselt sündmused toimusid ja seal toimuks aastaringselt midagi – näiteks klassikülastused –, et poleks lihtsalt seisev märk,» selgitas Tarto. «Soovime koha ära tähistada, sest seal oli sadamaraudteel lõpp ja seal kasutati küüditamisvaguneid ja mitte üks kord, vaid korduvalt.»
Ettepaneku teinute sõnul erineks see park teistest Tartu parkidest pinkiderohkuselt ja kujunduselt. Näiteks soovitaks Pisarate parki saada vana raudteetammi vagunit, mille autentsus ja juuresolevad tutvustavad tekstid võimaldaksid ülevaadet sellest, mis toimus ja kuidas.
Tarto sõnul sooviks nad sinna isegi kaht vagunit ja juba on selge, et ühe vaguni saamiseks on kokkulepped olemas.
Samuti saaks idee autorite arvates parki kasutada klassivälise õppe territooriumina, kus õpilased saaksid reaalsema ja ülevaatlikuma pildi toimunust.
Oodatakse linna luba
Tarto hinnangul võib pargi rajamine maksma minna umbes 60 000 krooni, kuigi elu on selline, et isegi projekti valmistamine maksab midagi.
«Kõik on praegu esialgsete ideede tasandil ja projekte saab tegema hakata, kui saame linnavalitsuselt loa, sest nende tahte vastaselt ei saaks sinna midagi teha,» selgitas ta.
Kui aga töödeks luba saadakse, usub Tarto, et rahalisi vahendeid saaks nii linnalt, riigilt, asutajaühingutelt ja annetustena nii kodumaalt kui ka väliseestlastelt.