Nädal tagasi võttis Tartu linnamuuseumi majandusjuhataja Kaimo Ader muuseumi siseõuelt üles paarkümmend kivi, et täita sillutisse vajunud lohk. Kivide all haigutas aga hoopis auk.
Tartu linnamuuseumi õue tekkis pirakas auk
29. oktoober 2010, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kivid on nii tihedalt üksteise vastas, et nad hoidsid ennast ise üleval,» rääkis Ader. Esialgu arvati, et selle koha peal on mõni vajuma hakanud kaevukoht.
Kümme aastat tagasi pandud sillutise alt oli aga sisse varisenud nii eelmiseks teekatteks olnud asfalt kui selle all olnud mõnekümne sentimeetri paksune pinnasekiht. August paistavad mingi käigu lagunenud konstruktsioonid.
Nüüd on täpselt keset õue asuvale augule punased hoiatuslindid ümber pandud ja parklasse sõitvad autod teevad selle ümber sunnitud auringi nagu pulmarongkäik ringteel.
Linnamuuseumi direktori Merike Toomase sõnul ei ole selle koha peal mingit hoonestust olnud, ait seisis mitu meetrit eemal praeguse Kivi tänava ääres ning praegune parkla oli ka siis lage õueala. Seega ei saa tegemist olla mõne vana maja varemetega.
Kindlasti ei ole näha olevad konstruktsioonid aga pärit 18. sajandist, kui peahoone ehitati, või veel varasematest aastatest. Pigem ehitati need millalgi eelmise sajandi alguses, arvavad arheoloogid.
«Tõenäoliselt olid seal mingid kommunikatsioonid,» ütles Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik, kes leitut vaatamas käis. «Mingit arheoloogilist väärtust neil igatahes pole.»
Oli, mis seal oli, kuid nüüd tuleb sillutis üles kaevata ja vaadata, kui ulatuslik platsialune varing on, tööd selleks algavad järgmisel nädalal. Jäik mõõdulint, mille majandusjuhataja käigu sügavustesse torkas, läks igatahes lobedalt kolme meetri sügavusele, seega täitmist vajav tühik võib olla üsna suur.
Õuel siin-seal näha olevad lohud annavad põhjust arvata, et vajumisi on olnud mujalgi ning võib oodata järgmisi auke.
Muuseumirahva arvates on vajumise põhjus selles, et praegune linnakeskus oli kunagi soo ning vesine maapind kohendab ennast. Mitte kõige stabiilsemast alusest annab märku ka muuseumimaja, millesse direktori sõnul aeg-ajalt ikka pragusid lööb.