Raimu Hanson: keeletark ja keelekark

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raimu Hanson
Raimu Hanson Foto: Ove Maidla

Mul oleks olnud «võimalus oma eesti ja/või inglise keele oskust arendada ja ununevat meelde tuletada». Selleks oleks mul tulnud võrgulehe Keeletark loojatele hakata maksma 30 krooni kuus, aga ehk ka 150 krooni poole aasta või 300 krooni aasta eest.


Seejärel oleksin hakanud iga päev saama, nagu ma sain e-postiga prooviks eelmisel nädalal, päevasõna koos sellel päeval toimunud sündmuse ja ühe vanasõnaga. «Kõik esmaregistreerujad saavad eesti- või ingliskeelset päevasõna teenust proovida nädal aega tasuta,» lubab OÜ Keeletark.

Kroon ühe meili eest päevas ei ole palju. Kuid soov oma keeleoskust arendada seesuguse e-postitusega kadus, kui olin saanud esimesed saadetised oma arvutisse.

Millegipärast läkitas Keeletark mulle kirja ainult neljal päeval, aga mitte nädal aega, nagu on lubatud võrgulehe avaküljel. Ja ilma sellel päeval aset leidnud sündmuseta. Kuid peamine põhjus, et ma kauba katki jätsin, pole selles väikeses pettuses, vaid silma hakanud ebapädevuses, mis kumas läbi igast saadetisest.

Näiteks päevasõna «raamat» selgituseks on e-keeletarkadel kirjutatud selline kahe veaga definitsioon: «Kogum kirja, prindi või tühjade lehtedega mis on ühet küljelt kinni köidetud/liimitud ja mida katavad kaaned.»
Peale ununenud l-tähe on puudu koma. Kui seda kirjavahemärki koolis õpetati, siis panid nüüdsed

e-keeletargad vist küll poppi. Sest ka järgmistel päevadel sain ma samalaadse veaga läkitused. Tõesti hea, et saatmine lõppes enne avalehel lubatud aega!

Nagu on lugeda Keeletarga võrgulehe alumisest servast, on tänavu jaanuarist augustini aidanud «veebilehte luua ning turundustegevusi ellu viia Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programm. Projekti kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond».

Needsamad e-keeletargad võiksid asutada OÜ Keelekark ja hakata pakkuma – nimetatud programmi ja fondi raha toel mõistagi – oma tegevusele keelelist abi (eriti komareeglite järgimises). Eitavat otsust ei maksa peljata, sest jagajatel tundub ju algajate ettevõtjate toetamiseks raha palju käes olevat.

Lõpetuseks panen siinse saadetisega kaasa vanasõna, mis on kehtinud Eestis läbi aegade ja ühiskonnakordade: mõisa köis, las lohiseb!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles