Ülikoolis õppimise ajast jäävad eredalt meelde õppejõud, kelle tegevuses või välimuses on eripäraseid jooni. Tartus tudengeid inimese keha peensustega tuttavaks teinud Valter Pärtelpoeg (1900–1971) jättis ennast meelde nii tegevuse kui ka välimusega.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste hulgas tuli lagunema unustatud vana anatoomikumi ringauditooriumis esitlemisele pika mitmeosalise pealkirjaga raamat «Üks ja ainus härra Manna. Valter Pärtelpoeg. Anatoom ja mükoloog. Mälestused ja meenutused».
Punakate põskedega
Eessõnas kirjutab anatoomiainstituudi juhataja professor Andres Arend, et üliõpilased on läbi aegade andnud heasoovlikke hüüdnimesid ainult valitud õppejõududele. «Nii kutsusid tudengid Valter Pärtelpoega tema silmatorkavalt punakate põskede tõttu Roosamannaks (mugandus lühemas versioonis Mannaks).»
Raamatu on tihedas läbikäimises Hillar Palametsaga koostanud Ago Pärtelpoeg, kelle vanaema oli Manna õde. Peale ajaloolase on ta raamatu koostamisel konsultandina saanud seeneteadlase Kuulo Kalamehe abi. Oli ju dotsent Pärtelpoeg nii inimkeha kui ka seeneriigi põhjalik tundja.
Tudeng laipade vahel
Valter Pärtelpoja 110. sünniaastapäeva eel ilmunud raamatusse on mahtunud ühte ja teist tema lapse- ja noorukipõlvest Peterburis, perekonna tagasikolimisest Eestisse 1918. aastal ja tudengiaegsetest seiklustest.
Kandvam osa teosest keskendub tema tegevusele õppejõuna, legendidele ja tõestisündinud juhtumitele. Koostaja tõstis ühe kurioossema loona esile tudengi kukkumise laibakumi basseini ehk formaliini sees hoitud laipade keskele.
Raamat
«Üks ja ainus härra Manna», koostanud Ago Pärtelpoeg,
Tartu 2010, 300 lk.