Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas leidis kommenteerides Tallinna Ülikoolis doktoritööd kaitsnud Janne Puki järeldusi ja soovitusi, et kui kõrghariduses tasulised õppekohad kaotada, siis tuleb vastavalt korrigeerida ka riikliku koolitustellimuse õppekohtade jaotust.
«Ühest küljest võiks eeldada, et kuna riigieelarvevälised tudengid maksavad oma õpingute eest ise, on just neil suurem motivatsioon õpingud võimalikult kiiresti läbida,» ütles Klaas Postimees.ee’le.
«Teisest küljest võivad takistuseks saada rahalised võimalused. Teatud õppekavadel (näiteks majandusteadus või õigusteadus) on riiklik koolitustellimus väga väike. Riik eeldab, et suurem osa üliõpilasi õpibki pigem oma raha eest, nende pingutusi motiveerivad tulevased head töökohad,» selgitas õppeprorektor.
Tudengite töötamise põhjused võivad olla väga erinevad. EÜLi uuring «Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis» on Klaasi sõnul järeldanud, et paljud üliõpilased käivad tööl mitte primaarselt toimetuleku põhjusel, vaid eelkõige töökogemuse saamise, lisaraha teenimise, vaba aja sisustamise või mõne muu eesmärgiga.
«Siiski on aga paljud tudengid väljapääsmatus olukorras ning nende töötamise peamine eesmärk on majandusliku toimetuleku tagamine,» nentis Klaas.
See on tema sõnul selge märk toetussüsteemi nõrkusest. «Arutelud õppetoetuste senise süsteemi muutmisest on üles kerkinud igal aastal. Põhjalikum ja aktiivsem diskussioon selle üle on väga teretulnud.»
Olles võrrelnud erinevaid muutujaid, leidis Janne Pukk oma doktoritöös, et riigieelarvelistel kohtadel õppivad tudengid jõuavad ülikoolis paremini edasi ning et järelikult võiks kaaluda tasuliste õppekohtade kaotamist.
Pukk tõdes, et tõenäoliselt ei olda Eestis valmis seda sammu siiski tegema, mistõttu oleks kompromissettepanekuna võimalik tõsta erakoolis lävendeid kõrgemaks ning langetada avalik-õiguslikes ja riiklikes kõrgkoolides madalamale, sest kõige tõenäolisemalt lõpetavad nominaalajaga need, kes said riigieksamitel keskmisi tulemusi.
Puki sõnul võiks väljalangemise ja õppimisega venitamise vähendamiseks (tasulise kõrghariduse säilimisel) lihtsustada teise lahendusena tasuliste tudengite ligipääsu rahale. Sest suur süsteemi efektiivsust pärssiv riskitegur on see, kui tudeng peab töötama selleks, et õppida. Pukk leidis seejuures, et õppelaenudest parem lahendus on stipendiumid.