Talgulised taastavad kalade kudemispaiku

 
«Töökad inimesed, esimene päev oli väga edukas,» kiitis Eestimaa Looduse Fondi (ELF) korraldatud talgutel osalejaid töödejuhataja, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen. «Saime kolmapäeval maha võtta rohkem võsa, kui kavatsesime.»

Talgutele on kogunenud värvikas seltskond: näiteks Euroopa Komisjoni puhkusel ametnik koos tütrega, kaitsejõudude kartograaf, patendiametnik ja ehitusjärelevalvega tegeleja. Kolm talgulist – ärikonsultant, vabatahtliku looduskaitseorganisatsiooni töötaja ja tudeng – on pärit Suurbritanniast.

Tähtsad kohad

Kolme päeva jooksul võtavad paadiga tööle sõitvad talgulised Alam-Pedjal ühe vanajõe juures võsa- ja mootorsaagide, kiinide ning suurte oksakääridega maha võsa ja põletavad selle ka ära.

Väikeste vanajõgede ehk Emajõe endiste sängide luhad on väga olulised alad nii igale eestlasele hästi tuntud kalaliikide kui ka üleeuroopalise tähtsusega kaitsealuste liikide jaoks.

«Vanajõgede luhad on Peipsi ja Võrtsjärve latikatele üliolulised kudemiskohad,» selgitas Eestimaa Loodushoiu Keskuse kalateadlane Meelis Tambets. «Kevaditi suurvee ajal koevad siin paljud kalaliigid, näiteks haug, särg, säinas, linask, ahven, aga ka kaitsealune vingerjas.»

Paraku on Emajõe vanajõgede paljud luhad viimastel aastakümnetel võssa kasvanud ja nii on kaladele vajalikke kudemispaiku vähemaks jäänud. Seepärast talgulised appi tulidki.

Töö jätkub

ELF korraldab Alam-Pedja looduskaitsealal sel suvel talgud ka 17.–25. augustini. Sinna saavad huvilised end veel kirja panna.

Vanajõgede luhtade hooldamise tööd on osa Eesti Loodushoiu Keskuse projektist Happyfish, mida toetab ligi 7,8 miljoni krooniga euroliidu Life+ programm ja oma osa annab ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti käigus eemaldatakse Emajõe vanajõgede otstest setteid, taastatakse ja hooldatakse kudealasid ning taasasustatakse tõugjat.

«Loodame, et juba sel sügisel algab ka vanajõgede otsade setetest puhastamine,» märkis Robert Oetjen. Seda tööd tehakse masinate jõul.