Järistes valmib uus ratsakool
23. juuli 2010, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olgugi et praegu turritab maast taeva poole alles puidust skelett mõne eterniitplaadiga katusel, peaks Järistes asuva Ecu Tallide hobuste majutuseks ja treenimiseks mõeldud hoonetekompleks valmima sügiseks.
Rajatava 22 x 60 meetri suuruse maneeži külge ehitatakse tall 25 hobusele. Praegu on talliosast valmis vundament ja fiboplokkidest seinad.
Ecu Tallide peremehe Ivar Arme sõnul ootavad ehituse algust veel heinaküün ja 50 x 70-meetrine väliväljak.
Ecu Tallide töös lööb kaasa ka Ivar Arme abikaasa Kristina Arme.
Soomest pärit naine on endine võistlusratsasportlane, mitmekordne Soome meister, kellel on praegu Eestis ainsana Rahvusvahelise Ratsaliidu (FEI) 2. taseme treenerikoolituse tunnistus. Lisaks hobumajutusele hakkab Ecu Tallid ka rat-sakooli pidama.
Tagasi kodumaale
11 aastat Hispaanias elanud abielupaar tuli Eestisse tagasi mullu.
«Tartu meeldib meile väga. Siin on palju parke ja inimesed on normaalsed,» ütles Kristina Arme. Armed on elanud ka Tallinnas, kuid sealne elu oli neile vastukarva.
Talli asukoht on Kristina Arme sõnul strateegiliselt paika pandud. Järistes asuv Ecu Tallid on Tartust 10 kilomeetri kaugusel ning bussid käivad sinna iga tunni tagant. Huvilised on endast märku andnud ka Elvas.
Suuremat reklaami Armed oma ratsakoolile pole teinud, sest nad soovivad, et inimeste tulekuks oleks ehitustööd valmis ning kõik korras. Olgugi et ehitus pole veel kaugeltki mitte lõppenud, on Ivar Arme sõnul huvitundjaid kohalgi käinud ja asja täpsemalt uurinud.
Armed on soetanud juba ka mõned ratsakooli hobused. Kristina Arme ütles, et Eestist on ratsakooli hobust raske leida ning seepärast ei ole nad nende juurdeostmisega kiirustanud.
Kristina Arme projekti kogumaksumust ei avaldanud, kuid ütles konkreetselt: «Las rahaasjad jääda meie ja panga vahele.» Armed püüdsid ka eurotoetusi taotleda, kuid see osutus nii keeruliseks ja segaseks, et loobuti.
Eesti ratsutajate tase
Kristina Arme ei arva, et kõik ratsutajad peaks olema maailmameistrid, kuid keskmine tase võiks Eestis parem olla. Naise sõnul on ratsutamine tehniline ala ning kui põhivõtteid ei osata, ei jõuta ka kõrgematele tasemetele.
Kristina Arme sõnutsi oleks Eestis suureks abiks ratsutajate kvalifikatsioonide kehtestamine.
Ta usub, et nõnda saavad nii ratsutajad kui ka treenerid aru, mis tasemel keegi on, ning see omakorda hõlbustab tulevikueesmärkide seadmist.
Arme rääkis loo, kuidas tema juurde tuli ratsutamissooviga tütarlaps.
Küsimusele, kui palju tüdruk on juba ratsutanud, vastas too, et natukene. Pikemal uurimisel selgus, et natuke tähendab ühte korda ning see üks kord leidis aset kolme aasta eest.
Kristina Arme arvab, et uus tegija ratsakooliturul toob kaasa uut verd ning see loodetavasti sunnib kõiki parema teenuse andmiseks pingutama.