Herilastest saab lahti vaid toore jõuga

Mänguasjamuuseumi räästa all oli herilasepesa ilmselt olnud juba mõnda aega, kuid töötajad ei märganud seda enne, kui tüütud putukad eelmise nädala lõpus ukse vahelt tuppa trügima hakkasid.

Muuseumi arendusjuht Marge Pärnits, kes herilastega rinda pistma pidi, rääkis, et hirmus, et mõni laps võiks nõelata saada, tuli pesaga kindlasti midagi ette võtta. Peale asja uurimist ning nõuandeid sõpradelt otsustas ta minna mürgitamise teed.

Mesinik Janek Saarepuu ütles, et ilus kuiv suvi on herilaste arvukusele hästi mõjunud, vihmasel ajal oleks neid palju vähem.

Kõige parem on tema sõnul pesa hävitada kevadel, kui seal on sees vaid ema. Hiljem teevad kurjad tööherilased elu kibedaks igaühel, kes pesa katsuda julgeb.

Ümber asustada ei saa
Saarepuu sõnul ei ole herilasi erinevalt mesilastest võimalik rahulikult ümber asustada. Kui tahad neist lahti saada, tuleb minna tapmise teed. Herilase nõelamine paraneb kaua ning nõelata võivad nad korduvalt.

Saarepuu soovitas herilasepesa hävitamiseks ajada see kilekotti ja põletada või kukutada kiirelt keevasse vette. Tema sõnul mõjuvad kindlasti ka spetsiaalsed mürgid.
Kõiki neid tegevusi oleks hea teha õhtul pimedas, kui putukad enam lennata ei näe ja pessa on kogunenud.

Kindlasti ei ole mõtet kasutada pesaava sulgemiseks mak­rofleksi, sest see on väga ajutine vahend. Esiteks saavad pahaseks need herilased, kes pesast välja jäeti, teiseks närivad need putukad ennast sellest materjalist lihtsalt ja kiirelt läbi.

Herilasi saab mürgitada ka tärpentiniga: kallata pesa sellega üle või panna anum vedelikuga pesa lähedale – magus lõhn meelitab putukad kindlasse surma.

Kui herilased ei sega, siis ei tasu pesa torkima hakata, talvel külmaga surevad nad niikuinii. Hukutavalt mõjuvad neile ka pikad vihmaperioodid, mil nad lihtsalt nälga surevad.

Marge Pärnits rääkis, et mänguasjamuuseumis proovisid nad just mürgiga. Kõigepealt lõid pesa kõrgelt tokiga alla ning kui putukad maha olid rahunenud, pihustasid mürgiga üle nii maas olevad jäänused kui räästa alla jäänud osa.

Kõigist korraga lahti ei saanudki, mürgitamist tuli korrata mitmel päeval.

Mesilastega lihtsam
Herilased pole aga ainsad sumisejad, kes inimestes ärevust tekitavad.
Esmaspäeval maandus Triinu ja Taavi lasteaia õuel oksale mesilassülem, mille tragid naised puu otsast koos oksaga alla võtsid.

Konsulteerinud ühe mesinikuga, hankisid Tiina Laas ja tema sõbranna Eva Sidron pappkasti, vana kardina ja veepritsi. Laas tõmbas selga paksud tunked. Laas ronis puu otsa ja hakkas sülemiga oksa maha saagima. Sõbranna, kardin üle pea, rahustas samal ajal pritsiga sülemit. Kümne minuti pärast oli sülem kastis.

Mesinik Janek Saarepuu sõnul on mesilased üldjuhul väga rahumeelsed ning neid saab kergesti transportida, kuid pere kättesaamiseks võiks kutsuda mesiniku, kellel selline tegevus käpas. Kui sülem on mõne oksa peale maandunud, siis piisab, kui selle alla panna kast ning mesilased kindla käeliigutusega kasti raputada.

Nende laialilendamist pole vaja karta, sest neil on üksainus ema, kellest nad kümne küünega kinni hoiavad ega taha temast kaugele minna.

kas teate

Kuidas nõelamist ennetada
• Elamute läheduses hävitada mesilaste või herilaste pesad ja likvideerida nende elupaigaks sobilikud kohad (õõnsad puutüved, kännud jms).
• Õues ei tohi kanda värvilisi ja suuremustrilisi riideid, vaid seljas peavad olema pikkade varrukate ja säärtega riided.
• Mitte käia õues paljajalu.
• Ei soovitata kasutada tugevalõhnalisi parfüüme ega kosmeetikat.
• Putukate lähedusse sattudes ei tohiks kätega vehkida, vaid püüda kiiresti varjuda ning katta pea ja nägu nii hästi kui võimalik.
• Õues katta toit ja jook kaanega ja kontrollida toitu enne suhu panemist.
• Akendel kasutada putukavõrke, autos sõita suletud akendega.
Allikas: Eesti Arst 4/2007