«Kui ütlesime, et läheme Tartu kesklinna rannavollet vaatama, siis arvati, et oleme päikesepiste saanud,» naeris praegu Kosel kehalise kasvatuse õpetaja ja lastetreenerina töötav Eelika Lüll, kes on ka ise palju võrkpalli mänginud.
Raekoja ees käis liivane pallilahing
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult aga toob Eesti Võrkpalliliit koos spordiklubi Duoga tartlastele rannavõrkpalli kesklinna kätte juba viiendat aastat järjest. Reede õhtul vedasid kaheksa suurt kallurit Ropka karjäärist kohale 200 tonni liiva. Sellest sai Raekoja platsi munakivisillutisele 30-sentimeetrise liivakihiga platsi, kus terve laupäeva ja pühapäeva madistasid tugevad rannavolletajaid Eestist ja Lätist – peeti Nokia Grand Prix rannavõrkpallisarja I etapp Premium 7 Cup.
«Väga äge, tehke veel,» kiitis raeplatsis jalutanud Annely Martin.
Väike kohaletoodud tribüün oli pool- ja pärisfinaalide ajal rahvast täis ning mängu põnevamatel hetkedel kostis sealt nii ohhetamist kui aplause. «Milline mängu ilu, vaadates tundub lihtne, aga katsu ise järele teha, kas või paksu liiva seest nii kõrgele hüpata,» ütles Eelika Lüll.
«Hea tunne on kodus mängida,» sõnas Kristjan Kais, kes koos Oliver Vennoga turniiril mitte kordagi ei kaotanud ning tulid lõpuks ka esikohale.