Ravitseja: loodus ise pakub sääskede vastu abi

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsamoor Irje Karjus.
Metsamoor Irje Karjus. Foto: Margus Ansu / Postimees

Võrumaa Metsamoori talu perenaine Irje Karjus kinnitab, et ühtegi sääsemürki ta pinisejate vastu ei kasuta. Tüütute hammustajate vastu pole loodusel küll suurt arsenali, kuid mõned nipid siiski on.


Nimelt ei meeldi sääskedele sugugi männitõrva lõhn. Kui määrida end loodusesse mineku eel näiteks tõrvasalviga, peaks see sääsed eemal hoidma. Samamoodi aitab tõrvasalv ravida hammustuskohti.

Teine abimees tuleb Lõunamaalt ja kannab nime sidrun. «Sääsed sidrunilõhna ei talu, sidrunit leidub ka pea kõigis sääseküünaldes,» kirjeldab Karjus. Sidrunimahla võib kehale kanda tupsutades.

Ühtegi sääsemürki Karjus ise ei kasuta ega soovita seda teistelegi. «Läbi naha imendub mürk samamoodi kehasse, nagu sööksid sa seda endale sisse,» räägib ta.

Kui hammustused on siiski kätte saadud, leevendavad punnide ja villidega seotud vaevusi näiteks madarajuure mahl või teelehemahl. Samuti raudrohu lillevesi, melissi lillevesi ning ürdisalv, mida võib leida ökopoodidest.

Ühte asja on Karjus veel tähele pannud. Nimelt ründavad putukad rohkem selliseid inimesi, keda vaevavad muudki hädad. «Kel kõik tasakaalus, seda sääsed nii palju ei puutu.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles