Nõukogude sõjaveteranidel on tavaks korraldada 9. mail Tartus Raadil kokkusaamine, et mälestada Teises maailmasõjas hukkunud kaasmaalasi. Samal päeval, küll mitte samal ajal, soovivad aga ka Eesti rahvuslased samas kohas meelt avaldada.
9. mai võib tuua Raadile kaks meeleavaldust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Tartu linnavalitsus registreerinud 9. maiks Raadile mälestusürituse, kinnitas kultuuriosakonna jurist Liisa Ingver. Ürituse viib läbi Tartu ja Lõuna-Eesti Venemaa kodanike, sõjaveteranide ja kaasmaalaste liit ning see kestab kell 9-15.
Mälestusürituse korraldaja Irina Vorontsova kinnitas Tartu Postimehele, et peaasjalikult on 9. mail Raadil kõik nii nagu viimased kaheksa aastat. Hommikul varem saabub orgkomitee, kes vaatab üle platsi ning vajadusel puhastab. Püstitatakse telgid, tuuakse välikatel.
Ametlik osa algab kell 11. Saabuvad veteranid nii Tartust kui Lõuna-Eestist, samuti veteranide Tallinna esindus. Tulemas on ka Pihkva oblasti delegatsioon eesotsas asekuberneriga.
Veteranid peavad kõnesid ja asetavad pärjad. Väliköögis pakutakse poltaava putru, võileibu ning rindemeestele traditsioonilised 100 grammi.
Kolmapäeval laekus aga linnavalitsuse kultuuriosakonnale avaldus ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Eesti Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu esindajatelt, kes soovivad samas kohas viia läbi punamonumendi vastase meeleavalduse. Nende üritus peaks algama kell 17.
Ingver lisas, et linnavalitsus ei ole praegu veel üritust registreerinud. Otsus, kas meeleavaldust registreerida, ootab praegu politsei kooskõlastust.
Punamonumendi vastast meeleavaldust korraldava Veiko Rämmeli sõnul ei ole rahvuslased mitte niivõrd Raadi monumendi vastu, vaid sellel asuva Eesti rahvast mõnitava mälestustahvli vastu. «Nõukogude väed mitte ei vabastanud Tartut, vaid asendasid ühe okupatsiooni teisega,» rõhutas Rämmel.
Rämmel lisas, et tõenäoliselt ei lubata neil meeleavaldust siiski samas kohas korraldada. Täna võeti temaga ühendust ka politseist ning anti mõista, et mingisugust sõjahaudade rüvetamist olla ei tohi. Et üritus siiski toimub, selles on Rämmel kindel. «Praegu me veel ei tea, kus. Äkki Raadi järve teisel kaldal.»
Nõukogude sõjaveteranidega ei soovi rahvuslased mingil juhul konflikti sattuda. Seetõttu taotlevad nad ka luba alustada kell 17, mil veteranid peaksid olema lahkunud.
Meeleavaldusele kutsuvas kirjas sõnavõtjana välja reklaamitud Mart Niklus väitis, et otseselt sõnavõttu tal plaanis pole. Samuti ei ole tal midagi Raadi memoriaali vastu. «Kui sinna tõesti on maetud Teise maailmasõja sõdalased, võiks monument jääda.» Millalgi olid seal ka langenute nimed, kuid need korjati metallivaraste pärast ära, rääkis ta.
Niklus lisas, et kaduda võiksid vaid monumendile raiutud kirjad, mis räägivad Tartu vabastamisest. Need võiks tema arvates asendada mõne neutraalsemaga, mis mälestaks Teises maailmasõjas langenuid.
Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse on seisukohal, et taolised mälestusmärgid on meie ajalooline pärand ning neid ei ole põhjust puutuda. «Tartus ei asu mälestusmärk ka kohas, kus see kedagi segaks või põhjustaks rahvuslikul pinnal konflikte,» leidis Kruuse.
Meeri hinnangul seisneb taoliste mälestusmärkide eesmärk veel selleski, et nad ei lase meil unustada koledaid ajaloosündmusi.
Mida võib aga kahe üksteist näiliselt välistava ürituse samas kohas toimumine kaasa tuua korrakaitsjatele? Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul töötab politsei Tartus 9. mail oma tavarežiimil ja mingisuguseid lisajõude kavas kaasata ei ole.
Lõuna prefektuur on Kostina sõnul seisukohal, et sõjahaual avaliku koosoleku pidamine ei ole kohane. «Mis puudutab 9. mail Raadil registreeritud üritusi, siis varasematele aastatele tuginedes võib öelda, et kohale tulnud inimesed käitusid väärikalt ja korralikult, probleeme on olnud ainult parkimisega.»
Kaitsepolitseiameti komissar Andres Kahar märkis, et meeleavaldusvabadus on iga kodaniku põhiseaduslik õigus ning Kapo ei plaani seda piirata. «Arvan, et Raadil on kõik sama rahulik nagu ka varasematel aastatel.»