Marhitektid juhivad enda ja teiste pilke linnale

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maastikuarhitekt Karin Bachmann (esiplaanil) ja Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri magistrant Kerli Irbo käisid Plas­ku katusel vaatamas, milline pilk avaneb aktsioonis «Käime mööda katuseid» osalejatele.
Maastikuarhitekt Karin Bachmann (esiplaanil) ja Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri magistrant Kerli Irbo käisid Plas­ku katusel vaatamas, milline pilk avaneb aktsioonis «Käime mööda katuseid» osalejatele. Foto: Sille Annuk

Täna ronivad treppe mööda või sõidavad liftiga Tartu kõrgemate hoonete katustele maastikuarhitektid ja selle ala huvilised, et heita pilku linnale linnulennult. Teised kavandatud sündmused on tublisti maisemad.




Miks on tarvis katustel käia? «Katustele on vaja minna selle pärast, et näha linna teise pilguga ja teha panoraamvõtteid Tartust,» ütles Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi (EMÜS) liige Kerli Irbo. «Eesmärgiks on panna kokku fotonäitus.»



Aktsioonile «Käime mööda katuseid» on aprillis, mis on rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kuu, Tartus juba eelnenud potis tärganud sibulate kinkimine möödujatele raeplatsil ja kiikede riputamine Kaarsilla külge.



Selle kuu sündmuste korraldajate hulka kuuluvad Kerli Irbo ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige, maastikuarhitekt Karin Bachmann rääkisid, et «Sibul potis» tutvustas inimestele maastikuarhitektuuri kuu kava.



Sibulad ja kiiged


Kiikedel oli aga tähtsam ülesanne: juhtida linlaste tähelepanu kasutamata võimalustele ning ühtlasi võimaluste kasutamata jätmisele keeldude või julguse tõttu.



Muide, kas ei võiks tüütult pikkade sõnade maastikuarhitektuur ja maastikuarhitekt asemel võtta tarvitusele sõnad marhituur ja marhitekt? «Jah, meie saaksime aru,» ütles Bachmann. «Me kasutamegi omavahel sõna marhitekt.»



Kahest esimesest marhituuri­kuust meenub tartlastele vahest mullune toolide leidmine tänavatelt ja platsidelt. Need aitasid selgitada, kuhu oleks vaja luua uusi istumiskohti.



Tänavuste tegevuste hulgas on peale nimetatute nõukaaegsete mänguväljakute tuuni­mine 16. aprillil ning aktsioon «Tee endale ise oma park» esimesel hea ilmaga nädalavahetusel Vabriku ja Härma nurga tühermaal. Ja siin-seal hakkab peagi silma Loesje-kleebiseid marhituuriliste lausetega.



Piiride laiendamine


Marhituurikuu kavas on ka filmiõhtud pärmivabrikus EMÜSi ruumides ning aruteluõhtud klubis Maailm. Nii nagu aktsioonide, on ka nende üks eesmärke piiride laiendamine, silmade avamine uutele võimalustele.



Kuu võtab kokku pidu 1. mail pärmivabrikus, kus tuleb ühtlasi esitlusele marhituuri­ajakirja Õu teine number. Põhiteemaks on piirid ja piiride kompamine, autorite hulgas on inimesi piirist piirini.



Aktsioonid, filmid, arutelud, pidu


• Täna kl 11 algab üliõpilaselamus Torn aktsioon «Käime mööda katuseid».



• 13., 15., 20., 22., 27. ja 29. aprillil kl 19 algab filmiõhtu pärmivabrikus.



• 14. aprillil kl 19 klubis Maailm arutelu kalmistukultuuri muutumisest.



• 16. aprillil nõukaaegsete mänguväljakute tuunimine.



• 21. aprillil kl 19 Maailmas arutelu linnaloomadest.



• 22. aprillil kl 14 näituse «Kas maakera on ümmargune?» lõpetamine TTÜ Tartu kolledžis.



• 28. aprillil kl 19 Maailmas arutelu maastikuarhitekti ametieetikast.



• 1. mail pärmivabrikus ajakirja Õu nr 2 esitlus ja pidu Piitlitega.



• Kõik huvilistele tasuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles