Artiklit ajendasid kirjutama ajakirjanduses ilmunud lood kindlustusandja tegevusest liikluskahju hüvitamisel. Kuna väga paljud kannatanud ei ole kursis seadustega ja oma õigustega kahju hüvitamise korral, võimaldabki see kindlustusandjal mitte täita seadusega määratud kohustusi.
Liikluskahju hüvitamist reguleerib Eestis liikluskindlustusseadus (edaspidi LKS), mis ei tee vahet, kas kindlustusvõtja on füüsiline või juriidiline isik.
LKS § 35 lg 1 järgi on avariilise sõiduki kahjuks selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis on seotud liiklusõnnetusega. Seega, kui avariis osalenu on tunnistatud pärast liiklusõnnetust kannatanuks, on tal õigus nõuda, et avarii põhjustanud sõidukijuhi kindlustusandja hüvitaks sõidukile avariis tekkinud vigastused.
Samuti saab nõuda, et hüvitataks kulud, mis tulid kanda avariilise sõiduki transportimisel avariikohalt näiteks parklasse või remonditöökohta.
Pärast sõiduki äraviimist avariikohalt tuleb avariist teavitada kindlustusandjat ning tagada auto säilimine avariijärgses olukorras vähemalt seitse päeva, et kindlustusandjal oleks võimalik sõiduk üle vaadata.
Üldjuhul valib kindlustusandja taastamistöödeks remondifirma, kellega tehakse koostööd. Juhul kui kannatanu valib sõiduki taastamise koha, paneb LKS § 35 lg 2 kannatanule kohustuse kooskõlastada kindlustusandjaga avariilise auto taastamise viis (remondieelarve, taastamise koht jm). Ka tuleb vajalikke kulutusi dokumentaalselt tõendada.
Kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu pakutud ettevõttega, on kindlustusandjal kohustus teatada kannatanule ettevõte, kus sõiduk taastatakse.
LKS § 35 lg 4 järgi peab kindlustusandja väljastama kannatanule või remondiettevõttele garantiikirja taastamiskulude tasumise kohta või tegema ettemakse ja tellima taastamistöö kannatanu esindajana, pidades silmas kannatanu huvide kaitset.
Kindlustusandja peab tagama, et tehtud töö ja kasutatud materjali kvaliteet on nõuetekohane. Kui kindlustusandja väidab, et tema ei vastuta tööde kvaliteedi eest, kuna kannatanu valis ise remondiettevõtte, tuleb talle meelde tuletada, et kuna nad nõustusid taastamiskohaga, on neil kohustus tagada nõuetekohane töö kvaliteet. Muidu tuleb maksta kannatanule rahalist hüvitist või valib kindlustusandja ise remondiettevõtte, kus avariilist sõidukit taastada.
Kui kannatanu ei nõustu kindlustusandja valitud taastamiskulude hüvitamise viisiga, siis hüvitatakse kannatanule kahju rahaliselt. LKS § 35 lg 6 järgi võib kindlustusandja hüvitise pärast vigastuste kindlakstegemist üle kanda remondi tegijale või kannatanule olenemata sellest, kas remont on tehtud või ei ole.
LKS § 47 lg 8 kohaselt otsustab hüvitise vormi kindlustusandja. Erimeelsuste korral makstakse rahalist hüvitist. Hüvitamise tähtaeg on LKS § 45 lg 1 järgi 30 päeva alates hetkest, kui kannatanu on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks.
Seega liikluskindlustusseaduse järgi pole kindlustusandjal õigust nõuda kannatanult remonditööde eest remondiettevõttele tasumist.
Kindlustusandja peab tekkinud kahju ise hüvitama ja vajaduse korral tegema taastamistöödeks ka ettemakse. Kindlustusandja ei saa eeldada, et kannatanul on võimalik ise kulud kanda. Kahju hüvitamise eesmärk on taastada kannatanu jaoks olukord, kus ta oli enne õnnetust.
LKS § 8 lg 8 ütleb, et kannatanu kahjuks seadusest kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.