Lumise maa kohal sähvis pikne

«Lund tuli hästi palju ja umbes 10–15 minutit peale saju algust lõi järsku välku, terve taevas läks valgeks ja umbes sekundi pärast müristas,» kirjeldas Kivilinna gümnaasiumi abiturient Rasmus Rahnu talvist äikest, mida ta nägi koos kahe sõbraga laupäeva õhtul umbes poole seitsme paiku Hiinalinnas kodu poole jalutades. «Olime kõik tükk aega hämmingus,» lisas ta.

Laupäevasest piksest andsid teada veel mitmed tartlased ja samal päeval umbes tunni võrra varem märkas Jõgevamaal äikest ka ajalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik.

Otepääl elav Ilme Juur nägi välku ja kuulis müristamist pühapäeval Otepääl ning oskas öelda, et pikset nähti ka Savernas.

«See on täitsa hämmastav, et talvel välku lööb, minu ema, kes saab kohe kaheksakümne viie aastaseks, oli väga üllatunud,» sõnas Ilme Juure poeg  Mart Juur.

Talveäike pole eriline

Klimatoloog Ain Kallise sõnul esineb talvel äikest küll harvem kui suvel, aga väga eriskummalise nähtusega siiski tegu ei ole. Ta sõnas, et inimesed ei oska lumesajuga äikest kahtlustadagi ja piksekärakaid ei panda siis eriti tähele, pealegi summutab lumi hästi helisid.

Täpseid arve Kallis öelda ei osanud, aga tema vaatlusmärkmete põhjal on aastate jooksul igal talvekuul vähemalt korra välku löönud ja müristanud küll.

Suvel tekib äike tihti kuumal ja niiskel päeval õhu kiirest soojenemisest, talvel on enamasti põhjuseks kiiresti peale tungiv külma õhu front ja sellest tekivad võimsad rünkpilved, selgitas Ain Kallis.

Samuti on tema sõnul olemas teooria, mille järgi, et välgu võib tekitada lumeosakeste vastastikune hõõrdumine.

Ilmajaam ei näinud

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul ei märgatud sel nädalavahetusel äikest mitte üheski nende ilmajaamadest. Ka Tartu meteoroloogiajaamas Tõraveres töötav äikesedetektor ei registreerinud midagi.

See aga ei tähenda, et kõik Tartus välku näinud inimesed oleksid eksinud. «Jaamas registreerib vaatleja ainult seda, mida ta ise näeb. Kui äike jääb kaugemale, siis seda ei teagi,» sõnas Krabbi.

Ka Tõravere detektor ei taba EMHI klienditeeninduse osakonna juhataja Ivo Saaremäe sõnul äikest iga kord. Seade registreerib maasse löönud välke, aga mõnikord käib sähvimine hoopis kahe pilve vahel ja seda detektor ei näe, selgitas ta.

Tartu Tõravere meteoroloogiajaama juhataja Helen Kas-kema sõnas, et nii laupäeval kui pühapäeval olid Tartu kohal hoogsajupilved, milles võib äike tekkida küll.

Ta lisas, et kuna nähtavus oli näiteks laupäeva õhtul lumesaju tõttu kohati väga halb, on tõenäoline, et vaatleja ei saanudki juba pisut kaugemal löövat välku näha.

Talvepikne Tartus
• 1963. aastast on Tartu meteoroloogiajaamas talvel (november–märts) äikest registreeritud kuuel korral:
27. jaanuar 1969
2. veebruar 1971
22. november 1978
23. märts 1990
12. jaanuar 1993
26. jaanuar 1999
• Nimekiri ei sisalda kindlasti kõiki äikesejuhte,  sest eriti talvel läbi lumesaju ei kosta müristamine kaugele ja ilmajaama vaatlejad ei saa seda registreerida.
• Eesti äikesevaatlejate võrk, mis tegutseb 2005. aastast, on Tartumaal lisaks vaadelnud äikest 31. märtsil 2009.