Luunja heidab silma naabrite rahakotile

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luunja aleviku puhkeala planeering
Luunja aleviku puhkeala planeering Foto: Graafika: TPM

Luunja vald loodab meelitada vallakeskusse juurde kümneid miljoneid kroone aastas, ehitades Emajõe luhal välja enam kui 13 hektari suuruse ja kuni 90 miljonit krooni maksva jõega piirneva puhkeala.


Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul on vallavalitsuse eesmärk luua Euroopa Liidu abiraha najal eeldus kohaliku majandustegevuse hüppeliseks elavnemiseks. See tähendab uusi töökohti alates paadi- ja vesirattalaenutusest ning lõpetades toitlustus- ja majutusteenustega.



«Meie kaugem siht on aga taastada Lõuna-Eesti ja Loode-Venemaa vaheline veeturism,» avaldas Anderson. «Kuid juba ainuüksi Lõuna-Eestis on registreeritud tuhandeid mootorpaate ning suurem osa neist on seotud Tartu ja Emajõega.»



Oodatud supluskoht


Emajõega ühenduses olevat enam kui 400-meetrist vanajõe juppi, mis küünib endise Luunja karjamõisa aednikumaja lähistele, on kavas süvendada ja laiendada sedavõrd, et lisaks paatidele mahuks seal liikuma ning kanali lõpus raskusteta ringi pöörama kuni 40-meetrised laevad. Eelhinnangu kohaselt tuleb välja kaevata umbes 50 000 kuupmeetrit pinnast.



Esialgu on puhkeala detailplaneeringus rehkendatud, et kanali lõppu ehitatavad randumissillad suudavad mahutada korraga 40 paati ja ühe laeva. Aare Andersoni kinnitusel oleks aga nõudluse korral võimalik paarkümmend paadikohta lisaks luua.



«Areng võiks olla plahvatuslik, kui luua eeskujulik sildumisvõimalus,» leidis ta.



Emajõest sadakonna meetri kaugusele tahab vald kaevata väikese tehisjärve ning rajada selle põhjakülge supluskoha. Puhkealal peaks vonklema hakkama umbes kolm kilomeetrit jalgradu, mis viiakse nelja silla abil üle 400-meetrise aasakujulise ehiskanali.



Uisk ja rulluisk


Detailplaneeringus ei kajastu esialgu võimalikud piknikukohad, laste mänguväljakud ja palliplatsid, kuid ka nende tarvis jätkub Andersoni hinnangul lahedalt ruumi. Vallavanem rõhutab, et suviti võiks puhkeala märksõnad olla rulluisud, vesirattad ja ujumine, talvel uisutamine ja suusatamine.



«Püüame rõhuda rahulikele tegevustele ja külalistele, kellele pole tähtis saada autoga otse treppi,» märkis Ander­­son.



Luunja aleviku puhkeala detailplaneering on avalikul väljapanekul Luunja vallamajas ning valla kodulehel 17. märtsini. Planeeringu avalik arutelu algab vallamajas 6. aprillil kell pool neli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles