Supilinlast häirivad liigvesi ja tolm

Varsti pool sajandit Supilinnas Piiri tänavas elanud, pärast abiellumist vaid seitsmeks aastaks Annelinnas vahemaandumise teinud Uku Udumäe ütleb, et Supilinna vead jäävad headele külgedele selgelt alla.

Mullu vandus Udumäe aias liigniiskusele alla kolm viljapuud. Elutoa aknast saab mees osutada naaberkrundile, mille madalaimas kohas tunnevad end koduselt hundinuiad.

«Kuigi kelder on madal, ehk meetri jagu allpool maapinda, on seal pidevalt niiske ja juurvilja seal hoida pole mõtet,» tõdeb Udumäe. «Jah, mooside ja kompottide hoidmiseks kõlbab küll.»

Suviti häirib Piiri tänava elanikke, nagu enamat jagu supilinlasi, autorataste alt üles keerduv kruusatolm. Seda on tüütult palju hoolimata sellest, et kitsad ja auklikuvõitu tänavad meeletult kihutada ei lase ning linn saadab põuaajal leevendust pakkuma kastmisautod.

«Kastmisele kulutatud raha eest oleks saanud ammu kõik Supilinna tänavad asfaldi alla panna,» muigab Uku Udumäe.

Aastaid tagasi kostis Supilinnast kurtmisi, et õlletehase müra ei lase magada. Tänu Tähtvere tänava majaomaniku Rein Rohtla järjekindlusele võttis tehas härjal sarvist ning isoleeris tootmisseadmed tõhusamalt.

Uku Udumäe tütred Liis ja Kaisi, samuti abikaasa Irina, kinnitavad, et enam õlletehas unenägusid ei hekselda. Tõsi, suvel proovinud noored Piiri 8 aias telgis ööbida ja siis võtnud Tähtvere mäe poolt telki valgunud sumin, ümin või kumin küll tahtmise teisekski ööks tulla.

«Üldiselt on Supilinn ikka suurepärane elupaik,» kinnitab Uku Udumäe. «Ma pole kunagi pidanud lapsi trenni või kooli vedama, kesklinn on ainult kümne minuti jalgsitee kaugusel. Ja kevadel võib Emajõe poolt kasetukast kuulda ööbikuid.»