«Katastroofi veel ei ole, kuid vee hapnikusisaldus väheneb Võrtsjärves üha kiirenevas tempos,» kinnitas järve riikliku seirega tegelev Eesti Maaülikooli teadur Lea Tuvikene. Kalu aitaks hapnikurikas sulavesi, kuid lähemal ajal ei ole plusskraade oodata.
Järve sügavamates osades muutus vee hapnikusisaldus kriitiliseks juba jaanuarikuus, viimase nädala vältel on näidud hakanud kiiresti langema ka kõrgemates veehorisontides.
Viimati mõõtsid teadlased hapnikutaset teisipäeval ja siis oli järve põhja lähedalt mõõdetud hapnikunäit 0,2 milligrammi liitri kohta. Kaladele on ohtlik juba 2 mg/l.
Hüpoksia ehk hapnikuvaegus ilmnes ka juba nelja meetri sügavuses vees. Pisut paremas seisus on esialgu ülemine veehorisont ehk kuni 2 meetrit.
Tuvikese sõnul satub Võrtsjärv selliste talvedega kõige raskemasse seisu märtsi keskpaigas. Suurimas ohus on põhjamudas talvituvad angerjad. Magavad kalad ei saa aru, kui hingatavat hapnikku väheks jääb, ja võivad sinnasamasse mutta surra.
Ärksamad liigid, nagu koha ja latikas, on tõenäoliselt rännanud jõesuudmetesse, kust järve saabub pisut hapnikurikkamat vett.
Ajaloo vältel on Võrtsjärve hapnikuvarud täielikult lõppenud 1996. aasta märtsis, mil teadlased mõõtsid kogu järves hapnikusisalduseks 0 mg/l kohta. Tol talvel suri palju angerjaid, ent mitmed teised kalaliigid suutsid kriitilised olud üle elada.
Teaduri kinnitusel ei jälgita väga regulaarselt väikejärvi, kuid ilmselt ei ole olukord väiksemates veekogudes parem.