Tartu sai uued aukodanikud

• Sündinud Tartus.

• 1936–44 käis Valgas koolis, 1948. aastal lõpetas Tartu I keskkooli. 1953. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli füüsikuna. Füüsika-matemaatikakandidaat aastast 1961. 1953–61 Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud, 1961–91 Eesti Teaduste Akadeemia füüsikainstituudi teadur. Aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige.

• Avaldanud uurimusi väljade kvantteooria ja elementaarosakeste füüsika alalt.

• Madis Kõivu tegevus on mõjutanud oluliselt nii nüüdisaja Eesti teadust kui ka kunstielu.

• Oli kunstiühingu Pallas taasasutajaid 1988. aastal. Ta on Tartu Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor aastast 1999. 1994/95 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

• Madis Kõivu maalidest on koostatud mitu isikunäitust.

• Ta on kirjutanud nii romaane, näidendeid, kuuldemänge, esseid kui filmistsenaariume. Ta on koostanud võru keele lugemiku.

• Kõivu töö on pälvinud rikkalikku tunnustust: Friedebert Tuglase novelliauhind (1991, 1993 ja 2005), Riigivapi IV klassi teenetemärk (1999), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1994 ja 1998), Eesti kultuuriauhind Suur Van­ker (1995 ja 1997), Eesti Taassünni auhind (1997), Tartu Kultuurkapitali aastapreemia (1998), Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (2002) ja Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2008).

• Sündinud Tallinnas.

• Ta lõpetas cum laude Tartu Riikliku Üli­kooli füüsikuna 1957 ja kutsuti töö­le füüsikainstituuti, kus ta senini töötab. Aspirantuuris oli aastatel 1958–61, doktoritöö kaitses 1990. Kauaaegse teadusdirektorina on Henn Käämbre andnud oma panuse instituudi praeguse näo kujundamisse. Doktoritööde promotsiooninõukogu teadussekretäri mahuka töö koormust kandis ta 15 aastat.

• Henn Käämbre põhilised teadushuvid kuuluvad tahkisefüüsika ja kiirgusfüüsika piirimaile, ta on eksoelektron­emissiooni teadussuuna rajajaid. Ta on käsitlenud ka mitmeid teaduse ajaloo lõike. Tema sulest on ilmunud töid igale maitsele: üle saja teadusartikli ja mahukaid sõnaraamatuid, füüsikaõpik abiturientidele, entsüklopeediaartiklid ja populaarteaduslikud kirjutised. Ta on järjekindlalt arendanud eestikeelset füüsika sõnavara.

• Henn Käämbre on viljakas aimekirjanduse tõlkija mitmetest keeltest ja mitmetest valdkondadest (füüsika, tehnika, bioloogia, geoloogia, ajalugu, psühholoogia, budistlik teoloogia), tõlkinud ka ilukirjandust.

• Henn Käämbre osales aktiivselt taasärkamisaja poliitilistes sündmustes: oli Eesti Kongressi delegaat.

• Henn Käämbre on Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ja auliige, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige ning Eesti Teadlaste Liidu asutajaliige.

• Pälvinud Eesti NSV riikliku preemia (1987) ja Tartu Ülikooli medali (2005).

Neurokirurg

• Sündinud Tallinnas.

• Töötanud aastast 1954 neurokirurgi ja neuroloogina Tartu Ülikooli närvikliinikus, aastast 1995 emeriitprofessor ja arst-konsultant. Avaldanud umbes 400 teaduspublikatsiooni.

• Pälvinud Nõukogude Eesti preemia (1965), Eesti NSV teenelise arsti tiitli (1982), TÜ arstiteaduskonna medali (1990), TÜ Kliinikumi elutööpreemia (1998), Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi (1999).

Õpetaja ja õpetajakoolituse edendaja

• Sündinud Mulgimaal Suislepas.

• 1967. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetajana. Töötas õpetajana Tartu 8. keskkoolis, oli Tartu haridusosakonna juhataja asetäitja ja juhataja. 1979 asus direktoriametisse Tartu Pedagoogilisse Kooli, millest kasvas rakenduskõrgkool Tartu Õpetajate Seminar. Selle rektor oli Solo aastani 2001.

Ettevõtja ja jäätisetööstuse rajaja

• Sündinud Tartus.

• Ettevõtlusega alustas aastal 1927

22-kohalise mootorpaadiga tartlasi vedades, samal ajal alustas taksojuhina. 1934 asutas Eesti esimese jäätisetööstuse – firma Eskimo. 1987 taasasutas firma Eskimo, mis pidas vastu 2004. aastani.

Tampere–Tartu Seltsi asutajaliige

• Sündinud Tamperes.

• Tampere-Tartu Seltsi (asutatud 1989) asutajaliige ja praegune esinaine. Tema eestvõttel ja toel alustati Tampere ja Tartu linnavalitsuse vahel suhtlust, mis vormus sõpruslinnade lepinguks 1992. aastal. Suuresti Liisa Löyttyniemi isiklikul toel avati 2003. aasta sügisel Tartu infopunkt Tam­peres.